Polaarkaru

Tõlkija on osutunud parandamatuks parandajaks. Õnneks paremuse poole, näiteks on teksti taas ilmunud 'eksplitsiitne', sest selle asendusvariant 'otsesõnu öeldud' on a) kohmakas, b) süsteemi sobimatu, sest implitsiitne tuleks siis ka asendada, nt varjatu vms, c) meenutab aega, kui sidruni asemel öeldi 'üx Saxamah õun'.
Noh, aga lõpuks sain siiski küljed kirjastusse ära viidud. Tee peal nägin multitalenti, kes suutis korraga rattaga sõita ja nina nokkida. Leidub veel renessansiinimesi meie seas.
Eile otsustasin endale lõpuks mütsi teha, sellest hallist mohäärist, mis koduvana vestist üle jäi. Tegu ei võtnud kuigi kaua aega, küll aga mõtiskelu peegli ees, kas ma meenutan nüüd rohkem hahka või hülgepoega. Nagu kurikuulsa dilemma "Kas n**ger on taim või loom?" puhul sain ka mina abi seeneriigi hõlmamisest. Ütleme nii, et mu pea on lihtsalt katnud kena kohev hallitus.
Tasapisi hakkan ma ka mõistma, miks EPLi raamatusarja reklaamis esineb värskelt pestud tütarlaps. Alguses kahtlustasin, et ta läks käsi pesema, sest raamatut peab ju puhaste kätega lehitsema, aga sattus hoogu. Nüüd ma olen aga mõelnud, et küllap on tegemist EPLi sihtturu esindajaga - noore tallinlannast kontoriinimesega, kes on korteriliisinguga sellisesse rahalisse kitsikusse sattunud, et tal pole lihtsalt rohkem riideid kui need, millega ta tööl käib, ja neid ta juba nädalavahetusel trööpama hakata ei kavatse. Ega tal ei oleks tegelikult seda raamatut ka, aga vanaema tellis talle kaastundest selle lehe omal ajal ja nüüd on vähemalt midagigi teha nädalavahetusel. Miks reklaamis vanemat inimest ei võiks näidata? Sest nad on kõiki neid raamatuid juba lugenud. Miks pestud meest ei võiks näidata? Mõelge nüüd ise natuke. Modellidega on nii, et pool inimkonda tahaks nemad olla ja teine pool nendega olla. Puhas lugev poolpaljas mees - see on ju mingi metroseksuaal või hullem veel, homo, sihuke küll õige eesti mees ei olla ei taha. Ja no mis naistelgi temaga peale hakata. Kasutab veel kõik vanniõli ära ja pärast valetab, et ümber läks. Ja lehitseb raamatut kreemiste näppudega. Võeh.

Asi, mida ma Sirbis ikka näha tahaksin:
Märt Väljataga nõuanded raamatuarvustajale.
Asjad, mida ma Sirbis kuidagi näha ei tahaks:
HelsinKin Sanomat, ja mitu korda järjest;
et 'editing' on filmiarvustuses toimetamiseks tõlgitud, mitte monteerimiseks;
Asjad, mis jäävad vist NYYDi kavalehtede koostaja südametunnistusele:
et "Cat O'Nine Tails" on tõlgitud "Üheksasabakassiks", kuigi tähendab üheksaharulist piitsa;
et taani helilooja esiettekandele tulnud heliteose "Moving Still" kohta oleks võinud lisada, et tegu on Hans Christian Anderseni 200. sünniaastapäevaks kirjutatud teosega, kus kasutatud HCA tekste. Nii et kui arvustaja küsib, et kui see tekst, mida Hillier rääkis, nii oluline oli, ehk oleks tulnud see kavalehele panna, siis on tal tuline õigus.
Kui juba norimiseks läks.
Jälle oleks vaja väikesi lehekesi, mis raamatute vahele panna, kus vead ära õiendatakse. "Ilusate tüdrukute moraalis" oli kahes kohas (lk 40 ja 42) proua Ramotswe asemel proua Makutsi, mis jättis mulje, et proua M rääkis iseendaga. Aga muidu tore raamat, maailm saab korda ja lõpuks leitakse ka kõrge moraaliga ilus tüdruk.
"Ilmamaa inglites" ei saa maailm korda. Hea raamat sellegipoolest.

Kõigi aegade suurima belglase valimisel alles jäänud kümmik on ikka mõnevõrra jabur teelaudkond: Eddy Merckx, jalgrattur; Gerard Mercator, kartograaf; isa Damiaan, misjonär; Paul Janssen, ravimiuurija; Adolf Daens, preester-poliitik; Ambiorix, eburoonide (?)kuningas; Peter Paul Rubens, maalikunstnik; Andreas Vesalius, anatoom; Hendrik Conscience, kirjanik; Jacques Brel, chansonnier.
Esimene naine oli 14. kohal, Kim Clijsters. 76. kohal oli Orlandus Lassus, a.k.a Orlando di Lasso, tema järel kohe Georges Simenon. Intrigeeriv tegelane on kohal 34, kes belglaste jaoks on lihtsalt Arno, aga keda tuntakse ka kui Belgia roki ristiisa, muuhulgas olevat eriti kuulsad tema hitid "Putain Putain" ja "Oh la la la". Seda tahan mina kuulda.
Aga võita võiks mõistagi Ambiorix, sest tal on nii tore nimi.

Tegin töö juures kiirsuppi ja jäin õnnetuseks pakendit lugema. Muu keemia seas oli kirjas ka "soola max 13%". Pulbrit ennast oli 18 g, soola sellest järelikult siis 2,34 g. Põhimõtteliselt oleksin lihtsalt võinud sooja vett soolaga teha. Aga. Inglismaal on liigse soolapruukimise vastu alustatud kampaaniat, kus näiteks spokesanimal on Sid the Slug. Argument on, et sool tapab nälkjaid, ergo ka inimesi. Olgu sellega, kuidas on, aga kui nüüd teeks vastavasisulise eesti ürituse, sest printsiip "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" ei ole kodumajandusest kusagile kadunud, kas nimiosas oleks siis näiteks Nälkjas Ne*nar?

Life imitates art: salapärane mõrvajuhtum "Midsommeri mõrvade" võttepaigaks olnud külas.

Tööisu kadus koos tõdemusega, et sõnastikest on tõlkimise juures kõvasti abi, aga mul on umbes hollandi õpilase ÕS ja üks suvaline hollandi-inglise Van Dale. Ja autor on flaam. Oletamisega, mis võiks küll kirjanik mõelda, kui ütleb nii või teisiti, saab erakordselt värvikaid lahendusi küll, aga paraku mitte õigeid.
Nii ma siis vaatangi praegu hoopis, kuidas Aaron Eckhardt ja Ben Affleck võistlevad filmis, kummal on suurem alalõug. Eckhardt võidab, aga Uma Thurmanit ta ikka ei saa.
Enne sattusin "Avatud toimiku" peale, kus öeldi, et narkopolitseinikel on nagu Pushkinilgi sügis ja oktoober kuidagi eriti viljakas aeg. Poeezija Komissarova, maivõi.
Aga vähemalt on ühe haltuura eest millalgi raha ka loota. Kultuurkapital eraldas. Tänan, joodikud ja mängusõltlased. Keep up the good...whatever.

Kui varastada, siis miljon.
Kui demagoogitseda, siis nagu Priimägi.
Kui õiguskantsler Allar Jõks hindas reklaami selgelt poliitiliseks, siis Priimägi sõnul on tegemist kindlasti toidureklaamiga. "Otsustatakse müügi järgi. Kohuke müüb praegu paremini kui kunagi varem. Kõik käivad seda poest nõudmas! Kas keegi käib aga valimisjaoskondades ja nõuab, et saaks veel hääletada Keskerakonna poolt? Ei käi!"

Minister Savisaar tegi Eesti Energia nõukogu nõutuks
Nüüd siis lihtsalt Eesti Energia kogu. Nõu kogu, no cry.

Kämbi kaubavaliku poolest ei võida Säästarit ikka keski. (Võtan tagasi, valimistulemuste valguses. Kesk võidab kogu aeg, kõiki, ja palju õnne, mittevalijad.) Ei võida miski. Täna näiteks pöörasin esimest korda tähelepanu nende cd-kärule. Okei, "Accordeon hits" oli igati ootuspärane. Aga siis hakkasid minu nädalavahetusest uimases peas lööma kellad, trianglid, bongod ja muud löökpillid. Sest "troopilise" kujundusega plaadiümbriselt tervitasid mind vennad Gibsonid. Okei, nüüd, kus ma olen kogu plaadi ära kuulanud ja täheldanud, et Mati Nuudel oli/on teises ilma otsas pruun kaksikvend, vähemalt hääletämbri poolest, ei ole tegu ehk läbinisti õnnestunud ostuga, aga mida 45 krooni eest tahtagi. (65 krooni eest oleksin ehk tahtnud "Roosi nime", aga millegipärast otsustati just see tasuta laiali jagada, nii et lootustki polnud.)

Valimise tõttu on reklaamiga segatud raadio- ja teleprogrammid talumatumad kui iial enne. Sestap olen hoopis raamatuid lugenud, ja väga tore on. Eile isegi ostsin kaks tükki, kõik Narnia-kroonikad ühes köites ja Pelevini jutukogu. Uues Apollos oli peale inimeste, kes minu arust rääkisid esperantot, igasuguseid uudsusi - mangad ja rootsi- ja soomekeelsed raamatud. Aga põhilise lugemisvara tassin siiski raamatukogust ja ei jäta ise imestamata, misasju. Krimkasid ja pakse kõvakaanelisi romaane. (Puuduvad veel kass, kilone kommikarp ja pudel maasikanalivkat, et keskealise (nais)eskapisti portree oleks täielik.) Järjekordne Scarpetta-jutt oli millalgi varem olnud samasuguse tähenärijast perverdi käes nagu mina. Keegi oli väljendis "kiirusega kaheksateist sõlme tunnis" sõna "tunnis" ilusti sinise vildikaga maha tõmmanud. Muidu oli selline ei-midagi-erilist kolmetunniraamat. Doris Lessingi "Hea naabri päevik" ja "Kui vanad suudaksid" on crossover tõsikirjanduse ja naistekate vahel. Viimased tuletasidki mulle meelde, et on mõned sõnad, mida vist ainult tõlkeraamatutes leiabki. Armatsemine näiteks. Ja eks igal tõlkijal ole ka omad lemmikud - "Kesköises jooksjas" tegi comeback'i säbarlainetus, mida ma samuti kusagil mujal justnagu kuulnud poleks,aga ma pole suurem mariin ju kah. Raamatu pealkirja kallal oleks keegi siiski võinud veel pisut nokitseda - tegu pole ju imeliku valgustkartva fitnessifänniga, vaid väidetava araabia vanasõna "Death is a/the midnight runner" teise poolega. Ja selle saaks suisa algriimiliselt "südaöiseks sõnumitoojaks" tõlkida. Aga jah, kui noored teaksid... kui vanad suudaksid...

Iisak vaatas Aabrami poole. Aabram noogutas. Iisak köhatas ja ütles: "Me siin arvame, et las Leib otsustab. Leib on vanem kui meie keegi."

PM Online'is on täna rahvusvaheline jutumärkide päev.

Akadeemiline raamatukogu võttis "petisreporteri" tööle
Horvaatia homod tulid "kapist välja"

Slolehe kodukal on K-erakonna bänner, kus muidu ilus Kadri "Black Mama" Must näeb paraku välja nagu poolelijäänud soovahetaja.
Poolelijäänud asjadest rääkides. Kardan, et ei suuda kirjandusprofessori ja veerukirjutaja romaani lõpuni läbida. Lugesin natuke arvustusi ka ja Vaapo Vaher pani kohe kolaka ära, et eks tegu ikka liputamisega ole. No palun, kelle puhul ei oleks. Aga pärast 200 lehekülge on natuke nagu selline mulje, et ekshibitsionist lööb hõlmad lahti ja seal on kõhu peal nool ja kiri "Vaata alla!" ja sobivas kohas ripub A 4 peale paljundatud artikkel "Peenis kui märk, Juri Lotmani semioosise teooriast lähtudes".

Lugesin "Tishomingo bluusi" läbi ja sain kinnitust oletusele, et Leonard on stiili poolest peaaegu tõlkimatu autor. Lisaks oli seal täiesti hämmastavaid lapsusi,nt keegi tegeles likööri (liquor) salakaubaveo või stringivaba (no strings) seksiga või et tehti pilte "itaalia poisist, kes rippus seal nagu hobune" (hung like a horse). Siis ma vaatasin tõlkija nime ja sain aru, et lihtsalt vale inimene oli selle töö peale sattunud. Rämedaid vanamehi peaksid tõlkima rämedad (vana)inimesed, mitte lüürilised noored naisterahvad. Huvitav, et ma teiste vigu ikka nii lihtsasti üles leian, enda omi aga mitte.

Uudiseid (karus)nahamaailmast pakub täna The Times. Berliini linnapea avas maailma nahafetishistide iga-aastase kogunemise. Ühe Briti saare elanikud keelduvad endiselt kasutamast sõna "rabbit", sest see toob halba õnne. Selle asemel kasutavad nad väljendeid "underground mutton" ja "furry things".
Õppeaasta alguse loomulik hoog sai otsa täna kl 10.57. Edasi puhtalt tahtejõu abil.

Tunnistan, et kui nägin menüüs "kanafileed maisiga", ei osanud ma kuidagi oletada, et see tähendab kanaliha maisihelveste ja klopitud muna segus. Kes küll Du Nordis toite välja mõtleb, mõne töötaja laps? Küllalt lapsemeelselt kõlas ka toidujagaja nähvatus "Kuidas soovite", kui ma selle hommikusöögijääkidega kaetud linnu kõrvale muud ei tahtnudki peale salati.
Peahoones kondasid mööda koridore ringi mutid, kellest vähemalt kahel oli kilekotis kollane õhupall. Pärast viidi neile veel helesinises pintsakus Ene Ergma ka näha. Mis imetabane üritus see küll olla võis? EE-d suunas õige koha poole sealjuures kunagine NLKP ajaloo õppejõud, kelle peas töötas imeline segisti, mis tegi kõikidest fraseologismidest suurepäraseid remikse. Talle polnud mingi vaev öelda, et "sellest probleemist ei saanud tol ajal täie suuga rääkida" või "oma mahlades käärimine viib neid kiiremini mäele". Oleks pidanud üritusele imbuma ja vaatama, kas segumassin ikka veel huugab.
Aga muidu on nii, et kahe haltuura pärast on tunne, et oleks pidanud ikka meremeheks hakkama. Või maitea, öövalvuriks. Ma olen juba mõlemale kirjastusele valmis teatama, et teate, ärge raha andkegi tehtu eest, aga jumala eest, ärge sundige mind enam ka nende raamatutega tegelema.
Mis tuletab meelde, et mul on ära anda ühekordseks kasutamiseks ostetud ingliskeelseid krimkasid, oma 30 tükki. Kui mõni tartlane on huvitatud, kirjutagu katariinakene ät hotmail com, ma toimetan peahoonesse, kust neid võib siis volilt võtta.

Oh, ma teisi pealkirju ei lugenudki:

Keskerakondlik kohuke vallutas Eesti (42)
5. oktoober 2005
Tarbijakaitse kargas kohukesele kraesse (65)
5. oktoober 2005
Keskerakondlik kohuke hõõrub rõõmust käsi (176)
4. oktoober 2005

Kohuke ei tagane
Vapra keefiri kõrvale on niisiis astunud vankumatu kohuke. Minu laktoosiintolerants omandab nüüd siis ka psühhosomaatilise mõõtme.

Alasti kistud Pirita rannahoonesse on lisandumas 31 vanniga bürood

Igas büroos 31 vanni? Tänan, EPL, numbrite kirjutamise harjutused vajasidki uuendamist.

"Totaalse muutumise läbi elanud hoone arhitektiks oli Pühajärve kohvik-restorani autor Mai Roosna."
Totaalse muutumise läbi teinud meeleheitel koduperenaised lootsid enne mulla alla minekut veel korra pahad tüdrukud olla ja mõtlesid, kuhu küll on nende elust kadunud seks ja linn.

Ajaleht: K-reklaamide pinnad broneeris Keskkerakond
They got them balls, yeah.

Ma pidin harjutuste vihikut tehes ikka koomas olema, kuidas sain ma kolleegi koostatud kokku-lahkukirjutamise harjutusse jätta sisse fraasi "ime kaunike"?!?

"Meie firmas puudub range kord, mis reglementeeriks riietust või käitumist," nendib Tamkivi. "On tüüpiline, et kontorisse minnes leiad sealt näiteks kolm koera." Inimesed peavad tundma end vabalt, leiab Tamkivi, peamine on, et nad oma töö korralikult ära teeksid.

Einoh tore, odava orjatöö otsijatele on siis järgmisena eesti koerad ette jäänud.