Polaarkaru

Taga bloody paremaks läheb. Kui aken õhutamiseks lahti teha, kostab Toome poolt Elleri lauluõpilase hääleharjutusi, kõikidest nootidest jääb sageduses paar hertsi puudu.
Ja kuulujutumasin väljastas toote, et L lahkus oma käe läbi.

Sauna eri.
Peahoonet köetakse. Talvel mitte eriti, aga talvel oskab ju iga loll.

Kuidas algas uus õppeaasta meie õppetoolis?
Niimoodi, et kui ma ennast kl 9ks kohale vedasin, et üht-teist vajalikku välja trükkida ja paljundada, avastas sekretär, et näe, eile ju sai tahm otsa. Tere kool.

Rahvusülikooli õppeaasta avaaktus.
"Palun ärge siia seiske, siin on koor."
"Tshevo?"
***
Kui muidu on enam-vähem hästi, siis perekond pakub ikka halbu üllatusi. Valus värk.

B-san, tüdinult, kolmandal katsel kuut meetrit ületada üritavale USA teivashüppajale: "No mis on siis, get over it!"

Nimemaagia, osa 2.
Nigeeria naiste 4 korda 100 m teatenaiskonnas jooksid muuhulgas ka Mercy ja Endurance.

Ma loodan, et naiste vasaraheitel pole noorte perede seas palju fänne. Või miks ka mitte. Maailmas võiks ju olla rohkem kui üks Yipsi ja Yunaika.

Kaalujälgijate vee pudeleid on omajagu kogunenud. 0 kalorit. 0 rasva. Vägisi jääb mulje, et kusagil on müügil ka suurema rasvasisaldusega veed. (Heh, ongi, aga enamasti toidukohtades ja puljongi nime all.) Aga oletame nüüd, et keegi tahaks, et vesi oleks endiselt "with the taste full of lardy goodness", aga kaloreid võiks siiski 0 olla. Mina ei usu, et see toidukeemikutele üle jõu käiks. Ja siit areneb juba veetoodete turu jaoks uskumatuid võimalusi. Praegu on ju kõik väga marja-puuviljakeskne. Kus on näiteks raskete hommikute vesi, kurgisoolvee lõhna ja maitsega? Või õllemaitsene vesi (jälle kahtlemata saadaval nii mõneski keldribaaris)? Eksootilisemad kombinatsioonid, nt oliiviõli ja küüslaugu aroomiga, "Ateena 2004 enne Kristust"? Kus on tõsised meesteveed, nagu "Tõnissoni supp", kus aimub soolaliha, aga on ka mõnus kartulinoodike? Mulgikapsavesi?

Wrinkle, wrinkle, aging star,
how I wonder why you are!

Pühendaksin selle Eve K-le eelkõige. Aga eks leiab ka teisi.

Kätul ja Maarekil oli igav mis igav. Nad olid niiii kaua sõitnud juba, aga ikka veel ei olnud kohal. Emme ajas vanamaga juttu ja vaatas väikese Jannu järele. Nii pidid Kätu ja Maarek ennast ise lõbustama, ja see läks kaunis vaevaliselt. Mööda vahekäiku olid nad juba edasi-tagasi jooksnud, limps oli ära joodud, tutistamismängu peatas emme otsustavalt. "Lähme istume kõikide istmete peale!" pani Maarek kui noorem ja veel entusiastlikum ette. "Maitea," arvas Kätu, "maiviitsi." Maarek ei hakanud sõnu raiskama, vaid läks ja istuski ühe vahe ettepoole. Siis pistis pea ootamatult istmete vahelt välja ja karjus: "Kuku!" See oli tore mäng! Kätu tormas omakorda Maarekist ettepoole ja röögatas juba istmele prantsatades: "Kukuuu!" Isegi väike Jannu sai sellest innustust ja hüüdis midagi, aga see kõlas rohkem nagu "Kaka!" See oli naljakas ja Kätu ja Maarek lagistasid kohe südamest naerda. Siis jäi rong seisma! "Jõgeva," ütles rongionu. "Jõõõ-geee-vaaa!" hüüdis Maarek, nagu kutsuks Jõgevat välja mängima. "Jõõgeva-aa!" lõõritas Kätu vastu. Jälle oli kole naljakas. Aga siis kerkis istmete kohale kurja onu pea: "Maisaa aru mida te tatid kogu aeg lõugama peate. Üks piiks tuleb veel, maha löön!" "Järgmine peatus tapa," ütles rongionu. "No okei, järgmises peatuses vaatame," ütles kuri onu ja istus tagasi. Rong hakkas liikuma. Kätu ja Maarek mitte, igaks juhuks. Kuri onu luges ajalehte edasi. Õpetajakoolituse alguseni oli jäänud alla nädala.

***
Eks ma ju sõitsin tõesti jälle rongiga. Tabiveres, kus eelmine kord sildilt kohalike seksuaalseid hoiakuid võis lugeda (T-bivere), seisis sedapuhku kirjas vaid "veri". Jah, seks ja vägivald, see ongi kõik, mis perifeerias meelelahutuseks jäänud on.

Kaks kümnest naabripoissi ratastega ukse ees.
"Näe Kärt tuleb!"
"Kärt-Pärt!"
"Võtab kaelakee ka välja, et me paremini näeksime."
"Tere mis teed."
"Seksin."
"On hea vä?"
"Sitaks."

Noored romantikud.

Tere. Teiega räägib polaarkaru jalgratas. Ma sain auto katusel sõita, tutvusin kuppelmaastikuga ja seisin öösel telgi kõrval äikese käes. Maru.
Tere. Meie oleme majaperenaise rohelised kummikud, mis polaarkaru hommikuseks matkaks kopratammide juurde jalga sai. Kuna tal pole lapsest peale kummikuid olnud, käitus ta meiega vesises keskkonnas mõnevõrra arutult ja astus paar korda sügavasse laukasse. Ise teab, võibolla talle meeldib lirtsuvate jalanõudega ringi käia. Igatahes naeratas ta meile hüvastijätuks.
Tere. Mina olen Kusti, polaarkaru sõitis mulle rattaga vastu, kui ma seenelt tulin. Pärast ma nägin teda lõkke ääres jälle, niipalju mul Tartus kunstikoolis õppimisest on kasu ka, et näod jäävad hästi meelde. Tshao-tshao bambiino. Tshautshau on koera sort muidu. Shirley Temple, heh-heh. Ta on ju elus veel. Ei seda muret ei ole, et ma purju jääksin. Ma juba olin, kui ma siia tulin.
Tere. Mina olen loodus. Polaarkaru satub mind nähes segadusse, aga viimasel ajal julgeb juba lähemale tulla.

Testi saladus selgunud. Oleks pidanud koduarvutis ka küpsiseid lubama, oleks obvious diagnoos juba hommikul teada olnd. Et siis teadagi verbaalne värdjas olen.
Töö juures käisin. Same old, same old. Ehk siis hakkas juba looma masendav õhkkond. Helsingisse lahkuv kolleeg pritsis viimast mürki. Ei vaata ma just vaimustusega uuele kooliaastale vastu. Eelkõige mitte reedehommikusele kaheksasele loengule. Aga sellel kursusel olid eelmisel sügisel kenad inimesed vähemalt.
Aga eile vastu tänast (teisipäev vastu kolmapäeva) nägin ju unes, et läksin bravuurselt Jüri gümnaasiumi õpetajaks. Sealjuures esimese tunni otsustasin pühendada tunnistuse kirjutamisele. Ja palunud õpilastel silmad sulgeda, küsisin, mis värvi on sall mu kaelas. Kollane, räuskasid lapsed. No aga pluus? Kollane. (Alles hommikul B-le jutustades sain aru, et hambapastareklaamist inspireeritud.) Aga mis sorti sõiduk sattus sellesse õnnetusse, millest ajalehtedes räägiti? Vaikus. Ise vaatasin aknast välja räpase lumega kaetud lagendikule. Lapsed olid ikka veel segaduses. Mina teadsin, et see oli tuletõrjeauto. Algatasin vestluse, kartes ise, et igaüks saab aru, et ma olen vales kohas ja vales rollis. What dreams may come.

Oleksin pidanud testis lihtsalt vähem valetama enne, et laulda meeldib ja samal ajal loomi talitada ka. Nüüd on tõde ikka päevavalgel: linguistic thinker. Õnneks mu ülemused seda ei tea. Muidu sunniksidki lingvistiliselt mõtlema.

Kui ma nüüd selles testis kõik õigesti ära tegin ja kõigest õigesti aru sain, siis olen ma renessansiinimene, aga pole hullu, ma võin veel areneda, kui harjutan?

Thinker quiz : what your results say about you
Some people have a strong preference for one style of thinking, and find some skills come more naturally than others. Other people tend to adopt different thinking styles in different situations.This test gives you an idea of what your current thinking style or styles are. But remember - the brain is a very adaptive organ. You should be able to improve your performance in any one of these categories with practice.

The Renaissance ideal
The leading thinkers of the Renaissance were not just experts in their own field. The renaissance scholar was expected to master all branches of knowledge.With his insatiable desire to know everything, Leonardo da Vinci is often held up as the ideal Renaissance man.

Eilne päev läks mul ohtratest viinamarjadest saadud suhkru üledoosi tõttu kuidagi käest ära. Tundsin ennast nagu hüperaktiivne laps, kõik tüütas ruttu ära, lisaks keerlesid peas kõige ilgemat sorti lauluviisid. Lõpetasin sellega, et jorisesin teate küll mis viisil "Kui pead lehmi, ikka nuuma neid, nuuma-nuuma neid, nuuma-nuuma-nuuma neid, kas on juba lakas talveks hein" jne. "Gingerbread Man'i" ei viitsinud lõpuni vaadata. Nero Wolfe käis närvidele. Dovlatov tundus grafomaan, või blogger. Alles Pelevini "Putukate elu" aitas jälle rahuneda. Tõsi, kell oli kaks ka juba. Ma ikka pean jälle millegi asjalikuga tegelema hakkama, puhkamine ajab hulluks.

Rüütli tänavale hakatakse vist talinisu külvama, esimene künnitöö on tehtud. Kuigi silt väidab, et tegu on rekonstrueerimisega. Kui ma natuke ettevõtlikum oleks, teeksin sildi pisut tõepärasemaks. Rüütli tänava dekonstrueerimine on ju praegu käsil.

RTLi kõmusaates räägiti, et Brad Pitt ja Jennifer Aniston tahavad imikut adopteerida. Ma ikka loodan, et nad pärisvanemate pealt vaatavad, et mingi peletis ei satuks. Ei tahaks lapse olukorras olla, kes vaatab, kuidas vanemad ikka ilusamad ja ilusamad on ja tema ikka inetum ja inetum, kuni ta lõpuks pingele vastu ei pea ja vanemate tuppa marsib, kus isa parasjagu kõhulihaseid kokku loeb "one-two-three, one-two-three, yes, sixpack still in place!", ja oma mure välja pahvatab. Murelik pilk Bradilt Jenniferile, kes võtab julguse kokku ja teatab tõe. "I'm ugly AND adopted? Well thank you, you selfish bastards!" There is no pleasing some people.

DJ-l hakkavad plaadid otsa saama, Barberi "Adagio" tuleb juba teist korda. Aa, riigid said ka otsa.

Eneselegi ootamatult ikka hakkasin vaatama moedemonstratsiooni-cum-vabaõhureivi Ateenas, kus näidatakse täitsa ilusaid inimesi aeg-ajalt. Kreeka tähestik pakub ootamatut lisaväärtust, sest riigid on suht äraarvamatus järjekorras: kui kuidagi liiga ruttu tuli Prantsusmaa ja seejärel Germaania, googeldasime "country names in greek" ja toreda lehekylje abil läks pilt palju selgemaks. Asterixi järglased gallid marssisid trikoloori all. ???????? ????????? ei saanud just sooja vastuvõtu osaliseks, kyll aga Iraak. Mul hakkab US-bashingust villand saama.
Eurospordi kommentaatorid loevad kokku, kui palju tõstjaid on lastud oma riigi lippu kandma. "Eks see neile omamoodi treening ole," nendivad nad lõpuks. Imelikult hästi teavad nad ka naismaadlejaid. Väga mitme maa puhul on neil aga hoopis see tähtis, kas nad on seal juba korra puhkust veetnud või alles tahavad seda teha. Offshore võistkond Cayman Islands pälvib väikse nalja pangandusteemadel, Hiina korvpalluri kohta ei saa jätta ytlemata, et "he is a great player, not only literally and really has made basketball very big in China".
Aga kellele siis pöialt hoida? Eks ikka Butaan, Palestiina, Tonga and the other usual suspects.

Nope. Still no life to speak of.

Alumisel korrusel on seiklejaloomuga kass, aga mitte väga osav ronija veel. Ehmatas mu poolsurnuks, kui pea rõduukse vahelt sisse pistis. Panin ruttu ukse kinni. Aga siis hakkas haledat mäugumist kostma, sest alla minna ta ilmselt enam ei osanud. Tegin ukse jälle lahti. Kass tormas sisse, tegi väikse ringi ja jälle välja tagasi. Tuli ta siis alla korrusele tarida, mis talle ka väga ei meeldinud, aga saime siiski vigastusteta hakkama. Eks teda võib ilmselt jälle külla oodata.

Pühapäevahommik, rahu, kohv ja Observer.
Ennäe, briti uudistes on juttu sellest, et Prozacit tarbitakse seal nii palju, et see jõuab ringiga joogivette juba.
Teine uudis, BBC teeb saatesarja õigekirjavõistlusest. Ja isegi uus spellingu-raamat väljas, "Accomodating Brocolli in the Cematary", mille autor on Vivian Cook, professor of apalled linguistics. Lähemal vaatlusel siiski applied linguistics. Aju, ärka üles.

TV1000 Eesti näitab ikka parajat kräppi kyll. Isegi asjad, mis on vähegi profimalt tehtud ja panevad ennast jälgima, kannatavad mingite muude jamade all, nii et päris sydamerahuga ei saa kunagi öelda, et igati hea film. Heaven (mitte see Tykweri oma) oli tempokalt ja hästi kokku lõigatud, lugu võttis õige mitu pööret sisse, yhtegi repliiki ei saanud ennustada, nagu blockbusterites ikka juhtub, aga kõik oli kuidagi kylm ja masendust tekitav. Kaasa ei aidanud seegi, et peaosalist mängiv Martin Donovan on Peeter Võsa teisik, nii et kui ta poleks filmi lõpuks häält kaotanud, kartsin, et ta pöördub vaatajate poole monoloogiga "Vaat siis mis juhtub, kui inimesed ahnusest aru kaotavad". Muide, ma arvan, et ka Märt Sults on Peeter Võsa teisik, või on nad yhe nähtuse kaks kehastust.

Telegraphis räägitakse briti stag party'de mõjust Tallinnale. Muuhulgas sellest, et ennäe, ei olegi Põhjamaade Bangkokiga enam tegu.

In a clean-up attempt, Tallinn officials recently closed all the brothels, including one called Infant.
If the aim is to drive away rougher trade it may work. One stag group from south London said the city's lewder charms had been exaggerated. They would not return.
One, who called himself Chris, said: "We've been to Amsterdam for 15 years but now its full of idiots in football tops so we thought we'd try here. The birds are very pretty - but you can't pull them."
Another added: "I came because I wanted filth, but we're not getting filth."

Tõesti. Õiglane on, et kui ma ennast kommenteerida ei lase, ei peaks ma ka teiste blogides laamendama.

Invasportlased 1
Käisime Auras ujumas. Minul hakkas valutama põlv, B-san sai krambi jalga. Proovisime naeratades ja võimalikult vähe longates lahkuda, et mitte jätta täielike jobude muljet. Mis õnnestus vaevata invasportlastel nr 2, kes jõid Mandarinis õlut ja kakerdasid ringi, toole ümber ajades. Siis nõudis yks eriti ebameeldiv jõmm juhatajat, sest tahtis jalgrattaid kusagile jätta, mida tal ei võimaldatud. Siis teatas ta yle saali, et ta enam iial sellesse restorani ei tule, kuulgu kõik, ta ei tule iial enam oma (?) restorani. Ohkasime kergendatult. Tõesti tore perspektiiv. Kahjuks ei läinud jobud kuigi kaugele. Aura ette oli yle kahe invaparkimiskoha pargitud nende auto, uksed lahti. Kardan, et nende ajuvigastused on pöördumatud.

Alustame rubriiki "Uusi juhte": Siim Nestor, Areeni peatoimetaja. (HHLuige väitel)

Tulin jälle peahoonesse.
a) siin on seinast voolu saav arvuti, mille abil haltuurat teha;
b) siin on ülicool.

Pidin endale üle hulga aja jälle ise Ekspressi ostma. Bussipeatuse R-kioskist.
"Palun Ekspress ja üks bussipilet."
Nõutu vaikus kummalgi pool.
"Ekspressi bussipileti, proua, saate ekspressist."
Wtf?
"Eesti Ekspressi?"
"Selle ajalehe või?"
Lollidele küsimustele ei vasta.
"Nii, see ajaleht ja mis veel?"
"Üks bussipilet."
Piinlik vaikus.
"24.90"
"Palun."
Nuttes vasakule ära.

Tänaval olid inimesed ennast uskumatute fashion statementidega varustanud.
Tütarlaps lapsekäruga, särgi peal kõhu kohal "Available space". Surrogaatema?
Daam, ebamäärases eas, aga ikka vanaduspensionile vabalt kandideeriv, tokerdas kahe sõbranna saatel, jalas umbes niisuguse kontsaga, aga vähe inimlikuma tallaga läbipaistvad kingad.

Sunis uudis, kuidas miski tycoon, kes oli endale koju sekstöötaja tellinud, teenuse osutamise käigus ataki sai. Kuna teenindaja osutus 30aastaseks leedulannaks, kes inglise keelt ei rääkinud, ei suutnud ta ka kiirabi kutsuda ja pages sündmuskohalt. That takes both call and girl out of 'call-girl', don't you think?

http://www.guardian.co.uk/life/feature/story/0,13026,1265921,00.html
Samal teemal teine veel. Või üldse tuleks sagedamini vaadata www.aldaily.com

http://chronicle.com/free/v50/i48/48b00601.htm
Lihtsalt väga hea artikkel.

Mitte juhuslikult ei teinud ma ennist juttu orjanduslikust lõunast. Eile käisin koduvanadega maal, täitmas rituaali "Marjade korjamine". See on küllaltki tüütu tegevus, aga seda annab alati huvitavamaks mõelda. Kui ma laps olin ja veel täiskasvanutele oma usinusega tahtsin meele järele olla, kujutasin ette, et olen Mamlakat Nahhangova (Gulja Koroljova sõber "Neljandast kõrgusest"), kes hakkas puuvilla noppima kahe käega ja saadeti selle eest (pioneeri)laagrisse. Hiljem võisin mõelda ennast onu Tomiks, kes peagi saab põgenema valgustatud põhja, kuhu massade kättemaks enam järele ei jõua. Hiljem ma lihtsalt teesklesin, et olen usinalt asja juures. Nii ka eile. Lõpuks korjasin ainult tumedamaid kirsse ja kuulasin, mis vanainimestel jälle südame peale oli kogunenud. Misseal salata, ikka oli. Kõige selle tõttu nägin unes, et onupoeg (kas vangis või Saksamaal, on endiselt küsimus) on mingitel salapärastel asjaoludel hoopis maale aeda maetud mitmes tükis ja tema ema kompileeritud lillepeenrad (mis mu ema ja tädi oma täielikult süüdimatu asetuse, kuju ja taimevalikuga niiväga häirivad) markeerivadki neid matmispaiku. Oijah, Gothic South.

Meil siin orjanduslikus lõunas on jälle käes schwüle Tage. NB! schwüle (vt Jaan Undusk "Kuum" või oli mingi novell?), mitte schwule (ära parem vaata PM ja EPLi kommentaarikeskusi). Jah, ma olen veendunud, et Sults on imelik, võibolla koguni hull mees, nagu mõistab igaüks, kes tema laululoomingut kuuleb, aga tal on täielik õigust oma hullust avalikult välja näidata. Iseasi, et ta kirjutada ei oska, või oli lihtsalt täis. Allkirjade kogumine on muidugi sama efektiivsusastmega tegu kui parema viljasaagi nimel loom ohverdada - tunne on, et midagi sai nagu tehtud, aga märksa targem oleks loomal edasi elada ja sõnnikut toota lasta. (Oeh, kui keegi siin nüüd mingeid paralleele peaks nägema, siis need tulid küll juhuslikult. Või siiski mitte...) Aga ju siis on suvetuure ja õlleüritusi liiga vähe, et auru peab ajalehes välja laskma.

Tänase luuleharjutuse "Lisa sobiv(ad) sõna(d)" toob Teieni Hobby Hall:
Lüümete pastellide
õrna puudutust
......... .......
....................

jne

Mõnevõrra veider on uues sõnaraamatus seegi, et kokaiini jaoks on kohe kaks vastet pakutud, crack ja cocaine. Jääb mulje, et rahvusvaheliselt tegutseva ärimehe jaoks on pakilisim kysimus "Where can I find a crack prostitute quickly?"

Esimene "põnev tähelepanek", mille ma uue sõnaraamatu abil tegin, oli see, et prostituut on kõigis neis keeltes, kus nimisõna sugu näidata saab, naissoost.

Peaksin loobuma katsetest noorte inimestega tutvuda. See ei õnnestu mul ikka eriti.
Täna läks muidu kuidagi kõik vanadesse rööbastesse tagasi. Peahoonest käisin läbi, jogurt lauasahtlis ei olnudki pommina lõhkenud, syya seda sellegipoolest enam ei julgenud. Puhkuseavalduse olen tõesti ilmselt ka kirjutamata jätnud.
Raamatupoes kaotasin enesekontrolli uut sõnaraamatut nähes. No kuidas sa jätad ostmata eesti-inglise-läti-leedu-vene sõnastiku, mille koostamises on olnud tegev Lembit "Balti Laen" Vaba ja mille kaanel öeldakse, et "viiekeelne sõnaraamat on rahvusvaheliselt tegutseva äri- ja rännumehe lahutamatu kaaslane. Tugitoolireisija teeb selle abil põnevaid tähelepanekuid hõlmatud keelte ehituse ja väljendusviiside kohta"?
Hommikul sain Pelevini "Yleminekuperioodi dialektika" läbi. Väga lõbus oli, aga mitte ainult. Hästi tehtud.

Vana aja inimesed rääkisivad ikka, kuidas neil pere peale ainult yhed saapad olid, millega siis kordamööda kylma ilmaga väljas käidi. Meil on kahe läppari peale praegu ainult üks akulaadija, mis tähendab, et välja, st internetti pääseb pikemalt yks korraga. Mitte et niiväga vaja oleks, eksole.
Aga muidu on nii, et märjast pealinnast kallisse kodusesse kõrbelinna jõudnuna ei osanud päikese salakavalust karta ja eilsel rattaretkel lennundusmuuseumi kõrbes nägu tomatipunaseks. Muuseumis sai MIGi ja Suhhoi piloodikabiini piiluda ja helikopteris sees ringi vaadata. Muuseumimees ise niitis muru, kummikud jalas. "Teeme ise muuseumi" on vist viimasel ajal täitsa moekas hobi.