Polaarkaru

Vajan taanlast, kes oskaks mulle idioomid lihtsalt ja selgelt ära seletada, kyll ma siis juba eestikeelsed versioonid ise välja mõtlen. Kui keegi tunneb sellist, katrijnik ät yahoo com ei lahku postkasti juurest, sest kiire hakkab juba raamatuga ja lauseid nagu "Moodsas meediakultuuris on inimese suguelundite, pornograafilise peksuliha intensiivse rõhutamisega pandud täiesti mööda seksuaalse selektsiooni põhimõttest" on aina lennanud tõlkija näppude alt.

Sellist lugu mina välja ei mõtleks. Alabamas abiellus 14-aastane poiss 42-aastase naisega, kes aga leidis siis, et pagan, 14-aastane pole ikka vist päris kyps mees, ja võttis majja äsja vanglast vabanenud 23-aastase mehe. 14-aastane abielumees solvus selle peale. Lahutus on majas, aga pole hullu, tal on nyyd juba uus, omaealine tulevane välja valitud. Sest enne, kui seksiks läheb, tuleb jälle abielluda, muidu ootab vangla. Sweet home Alabama. Varsti on seal kyll kõik omavahel sugulased, kui mitte juba ei ole.

"Vaatan oma IQ testi siin ja mõtlen, kas ma ikka mitte 167 pole ja kaks naist helistavad mulle praegu - tõnäoliselt tahavad seksida - aga ma mõtlen, et krt, homme vist lendan portugali, kuimitte ma sellele Karl Popperi probleemile lahendust ei leia" klõbistas Janek yhe hooga ära ja jäi mõtlema. Raisk, mul on ikka vedanud, oi mehed, te ei tea, kuidas. Oi naised, te ei tea, kuidas teil on vedanud, kui minuga kokku juhtute, oli automaatselt järgmine mõte. Aga see oleks ylepakkumine. Stiili peab hoidma. Sellist tyynet yleolekut. The subtle art of understatement. Kes mõistab, see mõistab.
Telekas askeldasid päevastes kordustes A-team ja McGuiver. Häh, Mäkkaiver on poi-si-ke minuga võrreldes. Kui siin keegi imemees on, siis mina. Kahjuks ei tea seda just paljud. Õnneks on internet. Janek mõtles, mida veel kirjutada. Liiga lobisema ei tohi ka hakata, sest siis võib hirmus saladus välja tulla.
Paar korda oli Janek juba peaaegu nii kaugel olnud, et järjekordsele klubitutvusele pärast kerget kiimlust jutujätkuks teatanud: "Minu elus on muidugi asju, mida sa teada ei tohiks." "Uuuh," tegid bitchimad, "kas sa oled tegelikult James Bond?" "Räägi," mangusid naiivsemad, lootes, et nii saab silmanähtavalt rikkale ja pandavale poldile kyyned kõvemini taha. Aga Janek sai ikka enne jaole. Sest tema elus oli tõesti yks saladus, aga seda ei tohtinud mitte keegi mitte kunagi teada saada. Las tshikid oletavad, arvavad, et ta käib Koplis asotsiaalide peal laskmist harjutamas või et ta on siiski yhe (meessoost) parlamendisaadikuga maganud, kuigi eitab seda raevukalt. Tegelik saladus oli hoopis hirmsam.
Janek oli maalt pärit.
Jah, oli maakond, mille asustatud punktidesse sattumist ta vältis nagu tuld. Õnneks polnud see keeruline. Aga oi kui ohtlik see oli. Seal oli jorsse, kes võisid olla kunagi temaga yhes klassis käinud. Seal olid sugulased, kes naersid ta välja, sest ta ei suutnud yhe liigutusega siga kohitseda või muud sellist barbaarset. Seal oli see neetud Anneli, kes oli lõpuks nõus olnud, kui lõpupeol oli juba nii palju joodud, et vahet polnud, kes ja kellega. Janek tundis, kuidas tal nägu selle meenutamisest ikka veel punaseks tõmbub. Rahu-rahu, see on möödas. Aga saatusega naljatada ei maksa. Janek hoidis kaugele massiyritustest, kuhu pööbel võis oma Datsun Cherryga kohale sõita. Klassi kokkutulekule minemisest ei saanud mõistagi juttugi olla, pealegi ei saanud nad talle kutsetki saata, sest ta varjas oma uut aadressi isegi vanemate eest. Moblanumbri andmisest põikles ta kõrvale väitega, et see on töötelefon, sellega ei tohi erakõnesid pidada. Ja ega vanemaid tema elu eriti huvitanud kah. Liiga veider oli ta olnud, juba lapsest saadik. Oh neid lolle nalju, ikka et "Ei tea, kes sulle sealt synnitusmajast kyll kaasa anti?", mille peale ema oli kyll naeratanud, aga kuidagi virilalt. Kui Janek seda juttu esimest korda kuulis, lootis ta sydamest, et see tõsi on. Et nende kolhoosikeskuse maja ees peatub null-seitse ja sealt tuleb välja imeilus tädi, kes sikutab kättpidi autost välja koleda jõmmi ja ytleb: "Ma tulin oma väikesele printsile järele. See aga on vist teie pojuke." Ja selles hellitusnimes on hellitust sama palju kui naabrite Zhiguli-luxis luksust.
Kuidas kurat ma nyyd selle jutu juurde jõudsin, imestas Janek. Nojah, kõik me olevat pärit lapsepõlvest, armastatakse ju ikka korrutada. Mina olen siis järelikult põgenik, pagulane. Minu ylikooli astumise avaldus oli tegelikult asyylitaotlus. Ja kui ma ennast hästi yleval ei pea, saadetakse mind sinna tagasi. Kui see vähegi minu teha on, siis seda ei juhtu.

"Jääb vist ikka Portugal, et siis ciao ja love ya all." Post&Publish.

Ma pean lisama, et nägin character map'iga päris palju vaeva, et kuulutus muutumatul kujul ära tuua. Üldse on tänane Üliõpilasleht nii vigane, et nõrgema südamega emakeeleinimesed võiksid tervise huvides eemale hoida. Ja Urmas Väljaotsast on väänatud sihuke pilt, mis meenutab kõige rohkem seda nägu, mis David Bowie'le peeglist vastu vaatas, kui tal oli halva happe ja veel halvema soengu päev.

Kuulutus Üliõpilaslehest
KASSINƒITUS
1. novembril Tartu laululaval kell 11-16
Kassipoegade m,,k, osalevad ka j‰nesed ja madagaskari prussakad.

Näitusele "21. sajandi kitsh" leidsin Säästumarketist jälle uue eksponaadi. Uniseks- ja unijalgsussid, roosad, nr 41, peal on hieroglüüf ja sõna LOVE. Ma kardan, et kusagil on partii vasaku jala susse, mustad, peal hieroglüüf ja sõna HATE.

Ice, ice, baby.
Mul on jää peal tasakaalu hoidmisest varsti jalalihased nagu hollandi uisusprinteritel. Tööle kõndimise peale tuleb julgelt 10 minutit rohkem arvestada.

Kas ma nägin unes, et telekas reklaamiti Brandti pesumasinat Malice? What's next, nõudepesumasin Pure Evil?

Kas see on ikka võimalik? Et täiskasvanud mees ytleb telekas, et ta teab nyyd kindlalt, et tamme ehitavad koprad, sest eks ju seda reklaami ole nähtud söögi alla ja söögi peale. Mitte sellepärast, et kährikud ja nirgid oleks kyllalt ebatõenäolised vesiehitusspetsialistid niikuinii.

Peaks hakkama kokku otsima, mitmes sarjas juba Massive Attacki "Angelit" on (kuri)tarvitatud. Tore lugu kyll, aga no kas peab kogu aeg.

Käisime Tallinna koduvanadega Kivisilla galeriis. Millegipärast kõnetas garderoobitädi koduvana saksa keeles. Kes vastas ehmatusega samuti saksa keeles, sealjuures suurepärase austria aktsendiga. Jäigi saladuseks, miks see nii läks. Kas eesti soliidsed vanainimesed siis pyhapäeviti näitustel ei käi?

Antud: kolm loengut, kooki ja saia kolleegidele.
Saadud: neli roosi, potilill ja aasta vanemaks.

Eilne beetatestimine loeti ilmselt õnnestunuks ja täna reliisiti siis Tartuski Lumesadu 2003. Päris maitsekalt progetud.

"Matrix Reloaded" (raadiost tuleb reklaam, sellepärast) ei olnud väga hea film. "Traffic" oli. (Tuli Nelosest pyhaba.)

Millise mulje jättis sulle filmi staar Donald Shuterland?

Puutusin temaga kokku ühe korra. Ta on sümpaatne inimene nagu enamik näitlejaid. Muide, tema juuresolekul ei tohi suitsetada.

Kroonika, 14. oktoober. Shut(t)erland võiks olla mõni Katikuparadiis või Luugimaailm, näitleja on Sutherland.

Palun tunnistage ausalt üles, kes otsib prantsuskeelsest Google'ist sellist asja: "The pharmaceuticals firm has adapted the story for a series of radio adverts"?

Nii. Kastanid on nyyd siis ilmselt väga passe (Pronunciation: pa'sey, ytleb www.hyperdictionary.com). Tõeline trendsetter hakkab nyydsest taskus kandma lumepalli.

Hommikul leidsin Marinina krimkast tõeliselt tylgastava võrdluse - "värskelt plaadilt võetud struudel tekitas tunde, nagu oleks mööda söögitoru liikunud inglike sametistes pükstes".

Venemaal on kaks inimest võtnud perekonnanimeks KPRF - kommunistitsheskaja partija rossiiskoi federatsii. Valimised tulemas. Või on Venemaal nyyd uus kalender ja käes on 1. aprill?

Täna vastu hommikut nägin unes yhte ameeriklast, kellega olin 13 aastat tagasi koos maailma noorte kooris. Ta oli sellepoolest tore ameeriklane, et talle meeldisid teised keeled ka. Eriti meeldis talle eesti-inglise sõnaraamat. "Sõnavabadus ja sõnnikuhunnik kõrvuti, vat see on keel!" Tegelikult oli ta veendunud, et me teeskleme, et meil on oma keel, ja et niipea, kui ta selja selja pöörab, räägime me inglise keelt nagu normaalsed inimesed. Tegelikult see oli jälle nali.
Aga ma tegin Google'is päringu "Todd Wachsman" ja sain paar tulemust. Yhe juures on ka pilt. Todd on taga paremal.

Mis ylev vaim on langenud.... Prince on Jehoova tunnistajaks hakanud.

Töö juurde toodi eile uus paljundusmasin. Kui töömees oli kõik kiled ymbert ära rebinud ja juhtme seina pannud ja lõpuks lahkus, saabus aupaklik vaikus. Sekretäril, kes sai kiirkoolituse nuppude asjus, saabus lõunavaheaeg, tema lahkus, aga uudishimulike salgake ei tahtnud sugugi laiali minna. Professorid kaotasid võime kõnelda kindlas kõneviisis, pomisedes, et kui nad ykskord Helsingis nägid vist samasugust masinat, siis oleks see originaal nagu käinud hoopis sealt ylevalt vist. Masin surises sõbralikult, aga põhimõtteliselt oli kohe näha, et intellektilt yletab ta meid kõiki. Lõpuks kogus murdeõppejõud julgust ja tegi esimesed kuus koopiat. Yhepoolset, soojenduseks. Imestas ise, et kyll on tark masin, sest väiksel displeil teatati talle mokaotsast: Ready. Yldse suhtles masin meiega nagu poolearulistega, piktogrammide ja basic englishi abil. Niigi kena temast, oleks võinud ju ka näiteks nii minna, et saabunud oleks jaapanikeelsete instruktsioonidega versioon. Lähemalt järele mõeldes, see olekski iseenesest kena. Paljundamisest saaks rituaal. Tseremoonia. Avad õppetooli ukse, võtad välisjalanõud ära ja paned nagi juures paljunduskimono selga. "Konnichiwa, Mita-san!" "Konnichiwa, Katurinu-chan!" Ulatad originaali ja palud: "Dozo, Mita-san! San-yuu!" Ja iga masinast väljuva koopia puhul tuleb kergelt kummardada ja pomiseda "Arigato, domo arigato gozaimas!" Vanast paljundusmasinast tehakse esivanemate altar ja vaikselt heljub tagatoast koto-helisid. Kohvi asemel valmib roheline tee ja sekretär maalib orava sabakarvadest pintsliga silti
LOENGUT EI TOIMU
TÄNA KELL KUUSTEIST VIISTEIST
ÕPPEJÕUD HAIGE

Sitimarketis oli tore kunst täna. Kahes kohas roheline silt "Värskelt külmutatud Saaremaa kasevihad". Yhel juhul olid sildi all värskelt kylmutatud poolemeetrised kalad. Teisel juhul värskelt kylmutatud pooleliitrised viinad.

"... ja ma tahaksin lõpuks tõesti küsida, et kas me sellist Eesti Vabariiki siis tahtsimegi."
"Aitäh, Linda ja võtamegi liinile järgmise helistaja. Lembit, mida Teie tahaksite Raadio Mõttetule Inimesele kuulajaga jagada?"

Seda Linda tegelikult ei kuulnud, kõrvades kohises nii kõvasti ja süda puperdas kah. Aga ta oli saanud kõik ära öelda, mis ta tahtis. Punktid ruudulisel vihikulehel "Toompea krabajad, ühiskondlik lepe, vene nafta, tiblade võim" said kõik üle käidud. Nüüd tuleb endale üks rahustav tee teha ja vaadata, kas naabri-Valvel on leht läbi saanud.
Enne kui ta tõusta jõudis, helises telefon.
"Tere päevast, Linda. Kas Teie helistasite saatesse "Vox populi - vox Dei"?" küsis mahe, õige pisut tuttav meeshääl.
Linda surus maha tahtmise kõik maha salata ja vastas südikalt: "Helistasin. Inimesed peavad saama oma arvamuse välja öelda. Aga mis te soovite? Kas te olete kaitsepolitseist?"
"Ei, minul on kõrgemad ülemused."
Kõrgemad? Kas tõesti president ise? Poleks ikka pidanud ütlema, et Rüütel on ka ju õigeusklik, vene usku noh, kahetses Linda ülemäärast julgust.
Raadios latras Lembit Kenderist (tiblade sõber) ja Kaasik (ise tibla, mis eesti nimi see Viktor on) ja Rahva Raamat (ega inimestel ei olegi enam raha raamatuid osta muidu) ja sellest, et raadios ei lasta üldse Arne Oidi laule enam.
"Halloo, olete veel seal?"
"Ooleen," kogeles Linda.
"Niisiis, helistasite ja ... kas te teate muidu, mida see sentents tähendab, "Vox populi, vox Dei"?"
"Mis ma ei tea. Rahva hääl on jumala hääl," teatas vana ristsõnalahendaja Linda varmalt, tundes kergendust, et vähemalt laimusüüdistus on temast mööda läinud.
"Vaadake, ma pean teid pisut parandama," teatas hääl, " see on väga levinud eksiarvamus. Tegelikult on meie saade justkui dialoog. Et vahepeal räägib rahvas ja siis Jumal vastab. Ehk siis tõesti selles vahekorras, et rahva hääl, jumala hääl."
"Narrite vanainimest, jah? Mis jumala hääl? Jumalat ei..." Lindal jäi sülg kurku kinni. Ta oli ju õige pisut aega tagasi riigikogu liikmeid väheses kristlikus ligimesearmastuses süüdistanud. Seda mõistis ilmselt ka helistaja.
"Teie, Linda, olete ju ise usklik inimene?"
"Mina olen ristitud ja leeritatud jah."
"Aga usute ka?"
"See on minu oma asi, mida mina usun," vastas Linda jonnakalt.
"Aga miks te ei võiks uskuda, et jumal teiega rääkida tahab?"
"Miks ta siis siiani ei ole tahtnud?"
"Aga siiani te ei ole otse tema poole küsimusega pöördunud. Aga täna küsisite, ma tsiteerin: "Kas me sellist Eesti Vabariiki siis tahtsimegi?" Jumal vastaks nüüd teile, kui lubate."
Miski helistaja mahedas jutus oli Lindas äratanud kerge uudishimu. Ja see hääl oli ka kuidagi tuttav. Kas see polnud mitte mõni kirikuõpetaja, kes jõulude puhul oli kunagi telekasse lastud?
"Halloo? Kuulake nüüd hästi hoolega. Jumal räägib teiega heebrea keeles, aga ärge kartke, te saate sellest hiljem aru, kui mõtlema hakkate. Ja enne kui te pole selgeks mõelnud, ärge jumalale enam esialgu helistage."
Linda pigistas toru kõvemini pihku. Sõnum oli suhteliselt lühike ja seal kordus üks sõna õige mitu korda: "echad echad arba'a shanyim shlosha shiv'a". Echad. Echad, kordas Linda veel korra võõrast sõna. See on midagi tähtsat. Echad.

Raadios pani produtsent toru hargile, keris VH1st lindistatud Iisraeli reklaami algusse ja tagasi ja valis uue numbri.
"Tere, kas Lembit?"

Teateid kaugete sugulaste elust


Jääkaru murdis Wrangeli saare viimase külaelaniku
15:22, 16. oktoober 2003


VLADIVOSTOK, 16. oktoober, AFP-BNS - Jääkaru murdis Venemaa Tšukotka poolsaare lähedal asuva Wrangeli saare viimase külaelaniku, teatasid kohaliku kaitseala teadlased neljapäeval.
Karu ründas Vassilina Alpauni tema maja juures. Teadlased püüdsid 25-aastast naist päästa, kuid jäid hiljaks.

Ušakovskoje küla jäeti maha 1997. aastal, kui kõik elanikud pidid lahkuma, et teha ruumi karude kaitsealale. Alpaun aga pöördus veidi hiljem kodukülla tagasi.

Karud uitavad saarel vabalt ringi ning on harva agressiivsed, ütles kaitseala direktor Leonid Bove, lisades, et naine ilmselt provotseeris looma.

Taani mehe stiil eesti tõlkes on ikka äge küll.

Eriti tasub mainida teravmeelset, kuid kohati kergelt verd tarretama panevat inglise evolutsioonibioloogi Richard Dawkinsit, kes 1976. a avaldas raamatu Isekas geen (The Selfish Gene)44, mis tutvustab evolutsiooni pimestav-pedagoogiliselt järgmises perspektiivis: küsimus on geenides, mitte organismides.

"Kui J. B. S. Haldane'i fenotüüp seisab jõekaldal, jaa, siis hüppab ta ilma pikema arupidamiseta vette, et päästa üks teine fenotüüp, kes on raskustes."
Ma ei saa midagi parata, et see mind naerma ajab. Eriti kui proovida seda taani aktsendiga ette lugeda.

Mis inimesed kyll Areeni kirjutavad ikka. Tsiteerime: "Esinesid bändid nii Eestist kui Egiptusest, kroonilise hilinemissündroomi tõttu õnnestus siinkirjutajal oma meeltelassoga kinni püüda vaid Moskva artisti Volga laiv. Kõigepealt pidi ürituse flaierile pilku heites põhjalikult pead murdma selle üle, miks Venemaa elektrooniline underground-bänd endale ammu unustatud automargi järgi nime võtta otsustas." Ja Eestit tuntakse välismaal laeva järgi Estoniana, eks ole.

Oh pyha lihtsameelsust kyll. Marion Pajumets on pika loo kirjutanud "Õelus individualistlike strateegiate ajastul". Ja alles viimases veerus saan ma teada, et ta peab selle all silmas vendluse analoogi. Ja ilmselt imestab, miks inimesed kyll tema juttu tõsiselt ei võta.

Vilma rosinakeeksi tuleb sõpradega jagada. Võib-olla siiski mitte päris sõpradega, aga parem on, kui keegi juures on. Sest kui roots, mis keeksi seest minu suulakke kinni jäi, oleks näiteks kurku kinni jäänud, oleks ju olnud parem, kui keegi kohe aidata oleks saanud. Väike kivike, mis enne oksakest mulle hamba alla jäi, ka suuremat kahju korraldada ei jõudnud. Kindlasti oli tegu killukesega kiviaiast, mis ymbritseb seda viinamarjavälja, kust pärinesid rosinad ja neile toeks kaasa tulnud oksake. Too much local flavour, tuleb tunnistada.

Taevas hoidku, naisterahvas, kes mind eelmisel semestril pideva vahelerääkimise ja õiendamisega tyytas, on parkimiskontrolli hammustanud! Ma pääsesin ikka kergelt!

Your query skinder produced 0 result(s).
HINT: Dictionaries contain basic form of words.
Your query ends with -r, a common suffix both in English and in Danish.
Try deleting this ending and resubmit your query (I'm just guessing, I'm a stupid little dictionary).

See on nyyd kyll liigutav! Taanlaste huumorimeel on vääga veider.

Hiinlased on kosmonaudi jaoks oma sõna välja mõelnud - taikonaut.
Anekdoot võiks alata niimoodi - saanud kord kokku astronaut, kosmonaut ja taikonaut. Sealjuures kosmoses.

Advert sees dwarfs grow up and pull Snow White
A Chinese company has made an adult-themed version of Snow White and the Seven Dwarfs to promote its new growth pill.

The pharmaceuticals firm has adapted the story for a series of radio adverts, which tell how the dwarfs take a pill, grow to normal size and start a polygamous relationship with Snow White.

Authorities in the east Chinese Jiangsu province, where the ads are being run, say they have not received any complaints about the ads.

But, according to the South China Morning Post, some children have been left surprised by the new ending.

Mõned lapsed üllatusid, aga mõned siis ilmselt mitte. Väga coolid lapsed. Aga kui Disney poleks tulnud, kas nad yldse teaks, kes Lumivalgeke on sihuke? Neil on ju hoopis mingid omad stoorid ju?

Tegelikult on asi ikka väegade hapuks läind, Lumivalgekese raskest elust kõneldi vist juba kuuekymnendatel, et peab väikseid räpaseid vanamehi orjama ja siis viiakse lossi seksobjektiks.

Aga Veronika Kalmusest on isegi tiba kahju.

Kesknädalas on intekas Anu Saagimiga. Kaks võimalust. Kas on AS ikka juba väga desperaatne ja järjekorras ootavad Terviseleht ja Videvik ("Piimavann ja naha mikrofloora"; "Kuidas olla abielus eaka soomlasega") või on Kesknädal moodsa elu lahutamatu aksessuaar, milleta trenditeadlik inimene enam sugugi hakkama ei saa? Kui sind pole Kesknädalas, pole sind olemaski?
ASil on aga veel palju kasutamata võimalusi brändi crossoveriks. Mingit T-särgiäri ma nagu mäletan, aga sellega saab iga Karmel Eikner hakkama. Millal ilmub esimene singel? Millal lasteraamat? Millal valmib film, kus nimiosas Carmen Kass?

Vaatasin eile kolm osa Abfabi järjest ja veendusin, et seda sarja ei aita särama enam ei Stolly-Bolly kokteil ega ilmselt ka E-tablettide, viagra ja amyylnitriti yhendatud jõupingutused. Sweetie-darlings, it's not bloody funny anymore.

Ykskord ammu ma vandusin, et ei võta toimetada tõlkeid keeltest, mida ei oska. Ahnus sai võitu ja nyyd on käpad laiali nagu purjus koeral. Koerateemalise idioomiga ongi tegemist vist taani keeles, en hund er vel en hund - kuidas seda eesti keeles öelda??? "Koer on ju ometi koer" pole päris see.

Nende tyypide järglastel, kes kunagi midagi läätseleeme eest ära andsid, kyll vist restoranibiznises tulevikku ei ole, vähemalt maitseeelistuste põhjal otsustades. Pool tundi ja paljugi riiulitel leiduvat läks, et läätsekonservist midagi millegi järgi maitsevat saada. Järgmisena on mul kavas kikerherneste rehabiliteerimine, kunagi proovitud nendest tehtud hummus meenutas maitse poolest pigem huumust. Jah, ärgem kandkem kauna kaunviljade peale! Seda enam, et kanahakkliha ei tahaks kyll enam kunagi näha. Seda enam, et klipi vältel syvenes minus kysimus, kumbadest kanadest seda hakkliha ikka tehakse, tibidest laua taga või kurjakuulutava ilmega kodulinnust?

Wedding guests fired guns in celebration — and shot down a plane, injuring its two fliers in Ratina, Serbia.
Pruudilennuki mahamängimine.

Vangile ei meeldi trellid. Tartu vangile ei meeldi ka pakettaknad.

Reklaamimeem, mis blogiti-meiliti liigub, jõudis minunigi. Aega läks, aga kui 43. ametikooli klipp lõpuks alla laadus, selgus, et see fiitshöb ju Anneli Peebot, kes omakorda fiitshöb suurepäraseid puhmaskulme. Ii-mee-lii-nee.

Vaatamata oma kohati väljakannatamatule vasakpoolsusele on Guardian ikka väga tore leht. Näiteks ilmuvad seal peatykid Marquezi mälestusteraamatust. Ja ma sain teada, et Eestimaa Looduse Fondi akronyym ELF on USAs sama hea kuulsusega kui ETA Hispaanias. Earth Liberation Front tegeleb ökotaa?iga ehk ökoloogiliselt motiveeritud sabotaa?iga ja FBI peab seda kõige ohtlikumaks kodumaiseks terroriorganisatsiooniks.

"Siegfried" sai vist toimetatud. Kui välja arvata see, et ma kahtlen, kas jätta sisse sõnad nagu rüve ja loge ja igritsema. No näiteks pakkuge teie, mida võiks tähendada 'rüve kolmainsus'. Vastused aadressil katrijnik jahuu kommi juures.

Tänane päev on toonud:
Säästumarketi nädala kaubana Nikkari kahepoolse teibi;
sotsiaalkriitilise grafiti TÕUSIKUD Lillemäe maja seinal ja mõistatusliku teate UNT ON KUK Tähe tänava alajaamal;
ehmatuse, et Krahv on Universitas Tartuensise kaanepoiss;
karboniseeritud ja mineraliseeritud sidrunimaitselise purskkaevu yle kogu töölaua - kui selles vees ka muud ei ole, siis õhku oli kyll päris palju;
tunde, et olgu muuga, kuidas on, aga kokku-lahkukirjutamisest rääkida kyll ei tahaks. Aga peab.

Hakkasin pintsette otsima metallist kingakarbist, kus meil sedasorti pisisodi ikka peetud on. Leidsin muuhulgas koleda käekella Lutš, tuubi Kalmaari tušši, ORWO filmi, neli joonlauda (kaks puust, kaks plastmassist), kaks kalkulaatorit ja paberilõikuri, mille peale oli kirjutatud Schweden Snus. Õnneks oli selle peale kirjutatud ka paper cutter, muidu ma polekski teadnud, mis see on. Aga pintsette kyll ei olnud.

Mul on Salme tänavaga mingi suhe tekkimas. Igatahes on teda mööda koju kõndida ikka märksa toredam kui mingit magistraali pidi. Seal on näiteks maja, mille kylge kinnituval väraval on sepistöö poolkuu ja tähekesega. Ja sobivalt lösutab selle maja aknal tumehall pärsia kass, jättes mulje, et akna taga käib laisk haaremielu ja näitsikud põimivad vastastikku pikkadesse tumedasse patsidesse paelu ja pärleid. Täna oli muidugi eriti tore käia, sest tuult ei olnud ja udu aitas nähtavad vaated vormistada idamaisteks ilupiltideks - Estiko tagant paistev lihakombinaadi koloss ja Tähe tänava lõpu kaugusesse kulgev kõrgepingeliin olid nagu Põhja-Korea graafikute pressi alt väljunud.

Ma palun ärge mõistke mind valesti. Budapest on ilus linn.

...aga no see Budapesti hotell oli ikka täielik urgas, nagu mingit vana sodi oli kogutud toa sisustuseks, tõesti koli, ja linad olid pesemata, me vaatasime Järviga, et inimese ihukarvad olid voodis lausa, viisime need alla vanamehe juurde, tal olid seal mingi konku, täis suitsetatud, mustlasplikad olid seal, no ära ta need vahetas, triikimata olid need muidugi, aga vähemalt karvu ei olnud ja pesuvahendi lõhn oli juures...
... hommikusöök pidi olema kell seitse, meie istusime kõik söögisaalis siis, aga see inimene, kes pidi leiva lahti lõikama ja vorstiviilud laiali jaotama, tuli alles pool kaheksa, ja kohv oli lurr ja kui me yks kord pidime kell kuus välja sõitma, siis ta ytles kohe ära, et ei hakka tulemagi...

Kapi tagant kostavad hirmu ja õuduse lood. Ungaris käinud on tagasi.

Ilma nendeta oli ikka väga lõbus ja rahulik olla. Esmaspäeval näiteks oli olukord, kus nelja toa peale oli tööl kolm inimest. Asi meenutas hirmsasti miljonär Koreiko yhte ettevõtmist, kust kontrollid leidsid vaid poisikese, kes raskelt ohates agregaadi alt vett pange kogus ja ylemisel korrusel uuesti systeemi valas ega osanud ylemuste kohta midagi öelda.

Postimees on täna ikka kohe tujutõstvalt vigane. Miljon mämgus. Vana aseri magustoit ilmselt.

Tõnis Paltsul oli tegus päev, sai Tallinna Sadama nõukogu liikmeks ja kuuendat korda isaks.

Lugejakirjas on niiii tore typo: 8. oktoobri Potimehest võib lugeda jne. Aga 10. oktoobri Postimehest võib lugeda, et Rein Veidemann on romaani kirjutanud. Kes palju teeb, see palju jõuab, tuleb kyll öelda. Ja jälle saab kaeda, kas teoreetikust ka praktikas asja on.

Dokfilm "Elav jõud" oli keskmisel euroopa tasemel telesaade. Peategelasteks jobu (Barbi P määratlus), parm (tegelase enesemääratlus) ja haldusjuht (määratlus diplomilt). Nende saatused mind eriti ei liigutanud, mehed teavad, mida teevad (või siis ka mitte).
Aga jobu ja tema eksabikaasa olid minu koolis kunagi praktikal. Ja mul ei lähe iial meelest tollase eesti keele õpetaja mürkmagus lause, kui praktikandid ära olid läinud: "Teie kõigi käitumise pärast panin praegu Ailile praktika hindeks kolme." Alltekst, mida isegi 12aastased mõistsid: ta meeldis teile, sest oli teistsugune, seda oli näha, ja see ei jää karistuseta. Ja efektiivseim karistus oli syymekad tekitada. Mis kestavad siiani.

Ennet Kesknädalas - kadunud poeg jõudis koju siiski lõpuks. Või sihtgrupi juurde.

Mul tuli ingliskeelse karikatuuri idee, aga ma ei oska ju joonistada. Seal oleks väike Carl Lewis, kes proovib ennast tooli alla peita, kuid see ei õnnestu tal eriti hästi. Ja kasvataja ytleb: "Well, Carl, you can run, but you cannot hide."

Mul oli bussi oodates väga tore isiklik etendus keskkonna ja raadio koostöös.
Heli: Mihkel Kleis featuring Peeter Sauter
Pilt: Riia-Turu ristmik featuring valgusfoorid ja autoliiklus

Siis hakkas Koit Raudsepp rääkima ja kõlas nagu sydamepuudulikkusega Urmas Ott. Oleks kohe tahtnud kiirabi saata raadiomajja.

Andrus Ansip ei takista abilinna tööotsingut Postimees Online
Meil on mingi abilinn kusagil?

Tundmatu inimese semiootika ajaloo konspektist, internetist leidsin.
Eespool räägiti ka Sikhartast.

Ludwig Wittgenstein.
Film wittgensteinist.
Lõpuks jõuab isegi sotsiaalse keeleteooriani, ühte kasti on üldse raske panna. Geniaalsus on sellest, et ta mõttes kogu aeg ja ei võtnud midagi lihtsalt. Armastas tolstoid ja dostojevskit. Saksa inglise ja vene kultuuri kokkupõrke moodustas talle omase kultuuriruumi ja seetõttu ka tohutult vaimseid pingeid. Ühelegi asjale ei reageerinud normaalselt. Andekast perekonnast, kuigi kolm vanemat venda lõpetavad enesetapuga. Esimene ettekanne oli 1912 a. Gambridges ja kohe sellest, mis on filosoofia ja see kestis 4 minutit, põhitees: filosoofia on kõikide primitiivsete lausete kogum, mis on võetud ilma tõestuseta kõikide teadlaste poolt omaks – oli 23 kui ta seda ütles.

Kikilips teeb mehe sikiks, meenub karaokeekraanilt rida. Sikhiks äkki?

Heh, Postimees on Igor Volkest ja Ike Volkovist yhe inimese teinud - Igor Volkovi.

"Tell me why the grass is greener when I'm away?" Caater feat Trinity
Elu pakub viimasel ajal ikka tõesti huvitavaid kysimusi.

Kui ego- ja id-kaarti saab meil juba igayks, siis kes jagab välja superego-kaarte ja kes neid saavad?

"What Women Want" kuhtus paljutõotavale tempokale algusele vaatamata tavaliseks käkiks. Mel Gibson on vana. Helen Hunt on ju ilmselt nunnu, aga charizma-wise paraku sama hiilgav kui külmsuitsu tuulehaugi skelett pimedas. Yhesõnaga, Hollywood, rõhuga tagumisel otsal.
Nii, päikest on näha. Järelikult tervistav jalutuskäik koju ja "Siegfriedi" toimetama.

Daniel Del Lewis ja Donald Shuterland????? Videoreklaamimehed, teile endile tuleks New Yorgi jõugud kallale saata. Ja dvd2002.ee lehelt selgub, et filmi tegi keegi Martin Scorses. Sõrgmuste isand.

Kas ööd mööduvad WC ust kulutades?
Tõeline spetsialist tualeti puhastamises.
Tallinn International Whores', sorry, Horse show.

Telereklaamid võiks mõnes mulle tundmatus keeles olla, oleks mingi väike põnevusemoment ehk.

Säästumarket soovitab magusasõbrale: Leedu komm Kollane Loom.
Ja ma ei saanud jätta ostmata taskulampi, mis nagu selgub, tuleb endal kleeperibaga yheks tykiks kinnitada, aga seda rohkem mängurõõmu ju. Yldse olen ma eile hommikust peale enda kohta harjumatult rõõmsameelne. See ei ennusta head.

Instant karma's gonna get you jne.
Vat oligi nii, et eilsel klubiyritusel (yks R-tähega organisatsioon), kui Hillar Palamets ja kõhutantsija olid ära esinenud ja ansambel Yeti soome keeles laulnud "Besame muchot", pandi yles suur ekraan ja isaorganisatsioonilt kingiks saadud 4,5liitrise iiri viski julgustusel asusid pyrjelid karaoke kallale. Ma arvan, et yhe Tartu kooli lapsed oleks palju andnud, et oma direktorit koos sulgpallitreeneriga "Cantaret" lõugamas kuulda. Pilk oli parasjagu ähmane, nii et salmi osa deklameerisid onud nagu aeg luubis räpparid, aga seda jõulisemalt kõlas refrään. Ja jälle pean ma ymber lykkama väite, et inimene masina vastu ei saa. Plaadimängijal ei olnud treeneri vastu, kes on harjunud yle kymnete lärmavate noorsportlaste karjuma, yldse mingeid shansse. Masin yritas eest ära joosta ja säilitas umbes kahetaktise edumaa, mis jäi paraku pysima enamiku laulu vältel. Mina (ja mr Jameson) igatahes irvitasime mis kole.
Ja ma panin vastu soovile minna mikrofoni juurde ja Amarillot vms esitada ja isegi mr Jameson ei suutnud mind ymber veenda.

Veel 32 lehekylge Toksilisi tundeid tööl" ja siis võin asuda kas hollandi nyydisromaani või taani teose juurde, mille motoks on paljutõotav "Maalin selleks, et keppi saada". Toimetama, razumejetsja, mitte niisama lugema.
Tänane tegeliku elu kokkupuude tundepuhanguga on mind masendanud ja nõutuks muutnud. Nagu lapse, kes on reapahandusega hakkama saanud, aga tavalise kärkimise asemel lapsevanem istub lihtsalt väsinult köögilaua taga ja vaatab aknast välja ja ei ytle sõnagi ja laps kardab, et nyyd ongi jama käes ja ta peab vanaema juurde elama minema.

Helsingini on ikka veel poolteist tundi aega. Yrjö ja Ville magavad, pea laua peal. Tuija läks juba veerand tundi tagasi vetsu ja Maijal on nii igav, et mine lolliks. Et just tema see kaine autojuht täna peab olema. Maija vaatab Tuija poolelijäänud longeroklaasi maialt ja ohkab. Teha ei ole ikka mitte midagi. Poes on kõik yle katsutud, Ilta-Sanomat spordiuudisteni välja läbi loetud. Und ka ei tule. Maija teeb mõttes inventuuri, mis siis kõik ostetud sai täna. Kaksikutele Tomb Raideri mängu seitsmes versioon, ämmale Vana Tallinna, äiale neid imelikke ilma filtrita suitse ja emale, kes lapsi valvab, yks suur kommikarp. Õllest rääkimata. Seda ikka, jah.
Maija silmitseb oma peegeldust tumedal aknaklaasil ja kohendab pisut värske värvi saanud tukka. Ega äkki liiga punane ei saanud? Aga noh, kes see seal metsa vahel ikka vaatab, sest kes teab, millal jälle inimeste sekka saab. Maija vaatab ringi. Karaokebaaris on peale nende veel yks laudkond vanatädisid, kes aeg-ajalt heleda häälega naerda lõkerdavad. Muidu on tyhi mis tyhi. Ei ole rääkida kellegagi. Mitte et Maija väga julgekski.
Karaokeisand kõhutab baari najal ja ajab tibiga juttu. Niisama tööle tulnud, ilmaasjata. Maijal tuleb yks hull mõte. Aga miks ka mitte. Omal ajal sai kooris lauldud kyll ju. Ega siis keegi teda siin ei tunne. Jah.

Karaokenoormees vaatab Maijat tydinud pilguga ja ytleb ilmvõimatu eesti aktsendiga: "Et siis Sadunmaa ja toised tutud sooome laulud on selle sivu peal..."
Maija katkestab teda järsemalt kui plaanis: "Anna ku ma katton itte!"
"Ole hyva," ytleb karaokemees jahmunult.
Maija lappab värisevate kätega kilessepakitud lehti. Pealkirjad ei ytle talle midagi. Või siiski. Seda ju ikka teinekord raadiost kuuldud.
"Sitä minä haluaisin," ytleb ta pisut viisakamalt.
"Et seda siis," vaatab karaokemees huviga. "Hyva on."

Ville ärkab selle peale, et tuttav hääl yyrgab talle selgelt ja kõlavalt kõrva: "I don't know how to loooooove him..." Ta tõstab pea ega usu silmi. Maija-moor hoiab kahe käega kõvasti mikrofonist kinni ja yksisilmi ekraani jõllitades laulab ette terve loo. Kummardab siis ja tuleb tehtult ykskõikse ilmega lauda tagasi.
"Mitäs nyt," kysib Ville natukese aja pärast.
"Mitäs sitten," vastab Maija ja vaatab aknast välja pimedusse, kus varsti peaks hakkama paistma Soome.

***

Vanemuise teatrikohvikus kuulsin ma väga jubedat plaati Webberi muusikalihittidega. Koju tulles mõtlesin, kes nii võiks laulda ja miks. Välja mõtlesin.

Nädala remiksiidee on Birgita Otsalt (vist 9): varakristlike märtrite lugu meets "Lion King". Et kui järjekordne tyyp lõvikoopasse heidetakse, tulevad Simba ja sõbrad ja laulavad Elton Johni laule.
Mis tuletab mulle meelde, et läbi une kõlas Robbie Williams juba täiesti eltonlikult. Nii kaua siis rokkiski. Varsti astub homoabiellu tundelise Kanada rezhisööriga ja hakkab Liz Hurleyga sõbrustama.

Lapsed tuppa, tali tuleb, kytteperiood algas ju.
Sarjast "Tosin toitu tuunikalast" tuleb maha tõmmata kombinatsioon tuunikala vees + kreekapärane tzatziki dipp-tops. Mõt-te-tu.

Kui Majakovski praegu elus oleks, peaks ta kirjutama luuletuse "Georg Otsale - inimesele, aurikule ja juustule".