Polaarkaru

Internetist, täpsemalt bloogidest leitud kysimustikele vastates on selgunud, et olen ensyym, maapähklivõi/shokolaadi maitsega, suht odav libu ja kui oleksin strippar, siis oleks mu esinejanimi Tiffany.
I'm so fucking boring.
I'm such a boring fuck.
Oeh. Kergem hakkas.
Tagasi erudiitide ja intellektuaalide maailma.

Ma ostsin ylikooli raamatukogu ebavajalike raamatute väljamyygilt kolm paksu kõvakaanelist põnevikku. Arthur Hailey "Evening News", Len Deightoni "SS-GB" ja Don Pendletoni "Copp for Hire". Need on sellised raamatud, mis pysivad ise lahti ja lugemise ajal saab rahulikult kududa. Ja kroonide ja lehekylgede suhe on ka väga soodne. 35 krooni ja 265+564+350 lehekylge. Lihtne arvutus andis 33, 6857.... lehekylge krooni eest. Len Deighton on pealekauba tore kirjanik ka. Aga ma vaatasin murelikult, et mitte kõik pakutud raamatud ilmselt talveks uut sooja tuba ei leia. Tuhandeleheline teos "Canadian Establishment I" näiteks.
Aga kõige parema asja sai hoopis rahata. Venekeelse ilubro?yyri "Kitai". Kus leiduvad laused nagu "Paljudes poodides ja restoranides on yles riputatud silt "Klient on meie jumal"." Kui neid peaks homme veel vedelema rampsi fuajees, ma võtaks veel paar tykki. Jõulukingitustega muretu.

Käisin magistritöö kaitsmisel. Tegu oli televisioonižanrite alase tööga. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis nendest, kes telekasse ei satu ja magistritööd ei kirjuta.
Kus selliseid leiab?
Kodu-Konsumist.
Lihaleti tagant näiteks Gärry. Mis soost Gärry on, tunnete võib-olla huvi. Nais.
Kassast leiame nimetu keskealise slaavitari, kes ytles mulle hajameelselt: "Sadayheksa ja yheksakymmendviis." Kuni ma raha otsisin, lisas ta melanhoolselt: "Ah kyll apelsinid lõhnavad hästi." Seejärel haaras ta apelsinivõrgu ja surus nina korraks vastu seda. Siis tuli talle meelde, kes ta on ja kus ta on, ja ta teatas kiiresti: "Kyll nad siis vast maitsevad ka hästi!"

Vaatasin sõnaraamatust järele, mida ikkagi tähendab salapärane fraas jõuluoratooriumis "Herr, wenn die stolzen Feinden schnauben", et mida need ylbed vaenlased siis ikka teevad. Sain teada, et schnauben tähendab nuuskamist, puhkimist, ähkimist, pruuskamist, nooskumist ja korskamist. Edasi selgub, et vaenlastel on ka scharfe Klauen ehk teravad kyynised. Kysimus suurele ringile. Kes on vaenlane? Tuldpurskav lohe? Ja neid on veel mitu, tuletagem meelde. See ei ole enam mingi jõuluoratoorium. Või ongi kõnealune Herr hoopis Herr der Ringe? Ei, lõpetame enne, kui ma haldjakeeles kõnelema hakkan.

Czech family say they've got rabbit with three penises
A family in the Czech Republic say a rabbit they've bred has three penises.

And the Samek family from Liblice say two other rabbits they bred, but killed, each had two penises.

Lenka Samkova, 14, said: "We went to see a vet about it and he was puzzled. He said he'd never seen anything like the rabbit with three penises before."

The family has already killed and eaten the two rabbits with two penises, but has kept the third rabbit in the hope they can enter the record books, say local media.

The Guinness Book of Records say there is no record for this at present, but added they would consider the rabbit for inclusion in the book if the family gets in touch and provides the relevant information.

Kindlasti on neil ka kutsikas, kes tantsib ja trummi lööb.

Tegelikult oli mul enne päris hea tuju. On mõned eelmise aasta yliõpilased, kes mind Lossi tänaval alati särasilmselt tervitavad. Täna tuli yks trepi peal vastu ja ytles etteheitvalt: "No nyyd siis tulete. Teised pidid juba loengusse minema, me ootasime ju, et saaks tere öelda." Head tyybid kyll.

Nagu ma aru olen saanud, karudel Eesti blogimaastikule asja pole. Eriti polaarkarudel.
Lisaks polevat mulle vaja ka uut arvutit. "Mis ta sellega ikka teeb peale trykkimise," myhatas ylemus. Mina Teid ka.
Paratamatult hakkab usk inimkonna headusse kaduma. Aga loomariigi mainet hoidsin eile yleval. Valvelauas seisis nõutu Tõnu Õ, kellel oli tulemas loeng, kuid polnud valge tahvli pliiatsit. Pakkusin talle oma ja jooksin ruttu minema, enne kui häbipuna palged väga peedikarva oleks värvinud.
Kohtumised kirjanikega lähevad mul alati kuidagi imelikult. Kui ma mullu Ilmamaale eremiitprofessori raamatut toimetasin, ajasin asju isamaa isa ja südametunnistuse Hando R-iga. "Minu hääl on Hando R-i hääl," teatas ta telefonis. Kui me kohtusime, andis ta mulle kypsise ja patsutas pähe. "Kas te vist laulate ka? Kui te telefonis räägite, siis sellise häälega, et nagu kurb hakkab ja nutta tahaks."
Tõe poolest.

Eino päris tore. Oma bloogi asemel leidsin sellise asja hoopis.

le-confidante
a friend.a lover.a confidante
Jean Rodriguez
25 Feb 1980
Girl

Jason Austin Lee
16 June 1976
Guy

jne

Kas minu sees elavad siis tegelikult Jean ja Jason?

Widow, 80, sees off burglars with sword

"Kill Bill XII"

Guffmani film oli tore kyll. Aga olgu neetud USA filmikriitikud, kes arvustuses naljad ära räägivad! Roger Ebert, like the kõige tähtsam kriitik vabshe, ja peab ära jutustama, missugustele kildudele ikka kõige rohkem tuleb tähelepanu pöörata. Ja sina siis vaata ja registreeri: nii, see tuli ära, varsti peaks siis see tulema. Ja tuli ka ära, mhmh, kolm veel.

Vigased pruudid 2: Silvio Berlusconi kosib Juhan Partsi pimedast peast (EPL)

Kuna olen ikka veel Greifswaldi Soome-sõprade listis, sain sellise kirja. Nyyh!

Liebe Finnlandfreunde,
nachfolgende hochinteressante Nachricht darf ich an Euch weiterleiten.
Beste Grüße
Marko

Suomi tanssii - Finnland tanzt

finnische Party am Donnerstag, dem 27.11. 2003 ab 22.00 Uhr im
Kulturschiff (Pomerania) am Hafen.

mit finnischem Kuchen (joulutorttu), Weihnachtsmann (joulupukki),
Zaubertrank (salmiakki-vodka)

Finnische Spezialitäten und Süßigkeiten gratis!

finlandia, Rentiere und Geschenke warten auf Dich!

Eintritt: 2,50 EUR

Das Kulturschiff findet Ihr direkt am Museumshafen in der Nähe des
chinesischen Resaurants, gleich beim Pulverturm.

Eine Solidaritätsparty für das Kulturschiff

"PRÜGI PANEK AINULT VÕRU tn. 36 ja 38 ELANIKELE!"
Kas teie olete juba Võru tn 36 ja 38 elanikele prygi pannud? Aga elanikud ise? Kui pandav see prygi nyyd ikka olla saab...

Savisaarest võib saada partei auesimees
Tuletaksin vanematele lugejatele meelde klassikalist teost "Piilupart, Miki ja teised", eriti lugu "Auesimees".
"Mida auesimees peab siis tegema? - Ta kannab hoolt, et klubi liikmeil oleks lõbus olla."

Dave Barryl on kombeks aeg-ajalt yksikuid fraase kui vahvaid bändinimesid välja pakkuda. Mina kogun niisama nimedeks sobivaid, mida saaks näiteks internetikommentaarides kasutada. Tänane saak: Selmet Käia ja Heigi Rümp. Vanast ajast veel Eino Tegelt.

Eino nyyd on läbi rõõmus periood, et päike ikka paistab jne. Kollasebussiga tööle sõites oli raadio Elmar lahti. Ja nyyd on peas "Grand Marinoga" vaheldumisi "Kroko-kroko-kroko, krokodillipisar veereeeb". Ma ei taha, minge minema!!

Mul tuli see meelde, et keegi oli minu töötoa ÕSile kleepinud sildi "Palun kasutada puhaste kätega". Ma kirjutaksin sinna juurde "... ja puhta sydametunnistusega".

Kuidas teie saate kohupiima nendest Tere ja Alma kiletorukestest kätte, ilma et köök pärast meenutaks lahinguvälja, kus on võideldud väga kahvatu tulnukaga?

Nulliring. Ideid pole, jõuetus on kallal, emotsionaalne tase on veel rohkem allpool merepinda kui Holland, ei taha tegelda ei põhitöö ega haltuuraga. Peab vist mõne naisteajakirja ostma ja lõhnakyynal-ja-aroomivann-osta-endale-midagi-tee-uus-soeng tyypi nõuandeid tõsiselt võtma. Või kuidagi kokkuhoidlikumalt siiski? Et kui minna vanni ja syydata lõhnakyynlaga juuksed ja siis kiiresti sukelduda, siis saab uue soengu ju ka?

Vat siis mihuke dilemma mul on. Ega ma inimesi eriti ei armasta ju, selles mõttes, et kõiki ja valimatult, aga mõnikord käib yksildus närvidele, siis oleks jälle hea, kui mõni võtta oleks. Selles vist konks ongi. Et inimesi võtta ei saa.

Eile vaatasin, et järgmise nädalavahetuse jõuluoratooriumi-frenzy tõttu mul on esimene kohustustevaba päev 1. detsembril. Isegi amatöörmuusikutel on jõulu aegu tunne, et nad on mingid megastaarid, kelle elu on minuti pealt organiseeritud. "Jah, praegu on mul siin kirjas, et 2005. aastal satun rytmihäiretega haiglasse, kus kohtun kena taastusraviarstiga, kes synnitab 2006. aasta alguses poja, kes osutub imelapseks, nii et 2015. aastaks on kinni pandud Carnegie Hall, kus me esitame Rahmaninovi 3. klaverikontserdi."
Minuga on lihtsam. 1. detsembril on mul plaanis korter ära koristada ja Ehitusmarketist kapinuppe otsima minna.

... me lähme ka tydruk siin hakkas ajama et kaubamajjja et lähme soppame siis tead muidu nädala sees muud pole kui kodu ja lasteaed elust jääb täitsa kõrvale...

Tydruk minu kuuldes pikemaid sõnu kui 'emme' ja 'venna' ei kasuta ja on yldse umbes meeter pikk.

... mul on jah nii et kaks vanemat on poisid ja siis nyyd tydruk...
... novat mul on tytrel vastupidi ja tead, tytar mul ju õmbleb aga tydrukud KLEITI SELGA EI PANE!!!
... jumalkuikahju tydrukud on ju nii armsad kui on kleidikesed seljas
... tytar mul ostis siis nuku (näidatakse, kui kõrgel maast asub nuku pealagi) ja ytles mehele et tead, ega mul tytreid ei ole, ma siis ostsin selle nuku ja õmblen TEMALE!!

Sõitsin homseks taidluseks Tallinnasse valmis juba. Ei ole minus niipalju entusiasmi, et kl 7.20 peahoone juures valmis olla, bussis magada ja siis kontserdil särasilmselt kõõrutada.
Bussis toimusid alates Kose-Ristist hea ema dialoogid hea lapsega, tõenäoliselt neljasega umbes. Ilma irooniata. Kasvatuslikud vestlused sellised, kusjuures laps esitas vabatahtlikult lausungeid nagu "Tead, mis on kasulikumad kui kommid? Kartul. Ei, porgand on kasulikum", rääkides yle emast, kes proovis seletada, et mesi on ka hea variant, kui tahad magusat. Kusagil Vaida kandis tuli väike paanika, kui laps arvas, et hädasti on vaja kakale, aga ema viis jutu osavalt sellele, millega issit yllatada võiks, kui ykskord Tallinnasse jõutakse, ja häda ununes. Kui välja arvata aeg-ajalt tulnud klassikaline "No aga millal Tallinn tuleb?", oli tegu igati rõõmsa keskusteluga. Vahepeal rõõmustas mu feministisydant eriti see osa, kus ema proovis seletada, et poisid maadlevad selleks, et jõudu katsuda, aga tydrukud võistlevad selles, kes teeb ilusama pildi vms. Laps, Liis või Liisi, teatas, et talle ka siiski meeldib teinekord maadelda. Ei mingeid rangeid soorolle, eks ole. Aga naiselik loomus lõi välja, kui jutt lemmikvärvi peale läks. Roosa, ei mingit kahtlust. Isegi ema katse kysimusega "Kas siis ka roosa meeldiks, kui issil oleks roosa ylikond?" ei kõigutanud maitse-eelistusi kusagile poole. Meeldiks ikka.
Kella kuue paiku löödi Tallinnas Kunstiakadeemia bussipeatuse juures hoovis maaslamajat. Lööja ei olnud oma lell. Kolmas tyyp proovis lööjat eemale kiskuda. Rohkem ma ei julgenud vaadata. Kõnelemata millegi tegemisest.

Hakkasin seljakoti taskutest kyyneviili otsima. Ei leidnud. Kyll aga olid seal (erinevates taskutes siis):
poolik pakk datleid, synnipäevakaart (mulle saadetud), kaks plaastrit, neli Saksamaal tehtud passipilti aastast 2001 kilekotikese sees, kaks kirjaklambrit;
pudeliavajaga metallkamm, taskunuga, valge tahvli pliiats, tykk kriiti (paberisse mässitud), hygieeniline huulepulk, kaks rohelist pastakat, kaks punast, yks sinine, portsjon suhkrut Pauligi pakendis, neli kirjaklambrit;
pass, diplom, poolik pakk pabertaskurätte, Firenze "Guide to the reception in bars and coffee shops" (reception on wc-d tähistav eufemism), toos tikke;
"Moskva-Petushki", harilik pliiats järjeks vahel, pleier, kolm patareid pakis ja yks lahtiselt, ilmselt vana, Venezuela koori kingitud märk, salveikommide pakk (tyhi), kaks yksikut salveikommi, märkmik, teine veel, viiesendine, Nescafe 3 in 1 (1 tk), Tallinna võtmed ja bussipiletid roosas lapserahakotis, flopi, patareipakend (tyhi), pabertaskurätipaki kest, kaks kommipaberit, neli Citymarketi väikest kleepsu (ma ei kogu neid, aga ikka tulevad), yyrikviitung, krediitkaardi väljavõte, Venezuela koori kontserdi kava, punase pastaka ots, kaheksa kassatshekki, ruuduline paber kolme arvenumbriga (see kyll minu oma ei ole, kuigi ma aiman, kust see pärit on), passipilt aastas 1991, valge paber kasvatusteaduste arvestuse protokolliga, yks kollase bussi pilet ja visiitkaart.

Mina ei tea, ebakainet inimest on ekraanil ikka väga piinlik vaadata. Eriti õppejõudu.

Pane presidendile sõnad suhu!

Taidlus hakkab minult juba rohkem energiat nõudma kui põhitöö, kõnelemata kõrvalteenistusest. See nyyd kyll õige asi ikka ei ole.

Ooh, julm lugu, kuidas briti mees pandi vales kohas tänava yletamise eest pokri. Telegraphis on yldse täna vahvad lood, kuidas Putin lastehaiglas väiksele poisile, kes oli jäänud auto alla, teatas: "Eks sa nyyd vist enam liikluseeskirju ei riku!" ja aeg-ajalt kaamerate-mikrofonide haardeulatusest väljas, nagu öeldakse, matom rugajetsja. Ka maailma kuulsaima närilise lugu oli muide Telegraphist. Kvaliteetleht, midagi pole öelda.

On screen and in print he was a huge success, although in one series of cartoon strips in 1930 Minnie left him and he tried and failed to commit suicide, by shooting, gassing, hanging, and throwing himself off a cliff and a bridge.

Kellest käib jutt? Eks ikka Miki-Hiirest. Ehk just tema kohta käib Dorothy Parkeri kuulus luuletus "Resume":
Razors pain you
Rivers are damp
Acids stain you
And drugs cause cramp.
Guns aren't lawful
Nooses give
Gas smells awful
You might as well live.

Mis tuletab mulle meelde, et Bachi proovi paigas, kesklinnalähedases gymnaasiumis, oli inglise keele stend. Ja stendil lapsukeste tehtud limerikud jms. Ma kirjutasin paar tykki yles, sest häbi ju, kui noorte poeetide loomingut koduseinte vahelt välja ei tooda.

I am pretty funky
and I have a donkey.
My donkey is very quick
and I am very slick.
Jürgen ja Rauno, 7c

It was a beautiful morning
but it was a little boring.
Then I ate a toast
and I saw a ghost.
Maris, 7b

I had a beautiful trip
on a beautiful ship.
But in the centre of the sea
there was a very big tree.
Anni, 7c

I had a cat
he was very fat,
The cat had a car,
he drove very far.
He drove a cabrio
which was a fabrio.
He drove off the cliff
now he's really stiff.
I had a cat
now I have a hat.
Mait ja Oliver, 7c.

Kandideerib Darwini preemiale, ei mingit kahtlust.


Vene joomavõistluse võitja suri
16:13, 19. november 2003
MOSKVA, 19. november, AFP-BNS - Venemaal Volgodonskis korraldatud "viinamaratoni" võitja edestas kõiki rivaale pikalt, kuid ei saanud sellegipoolest auhinda vastu võtta, sest suri võistluspaigal.
Ülejäänud viis võistlejat viidi kiirabihaiglasse. Linnavõimud kaebasid joomavõistluse korraldajad tahtmatu tapmise eest kohtusse, teatas uudisteagentuur Itar-Tass.

Võistlejad pidid kummutama pooleliitriseid viinaklaase ja ammutama ääretasa vodkaga täidetud ämbritest niipalju juurde kui suutsid. Reeglid lubasid viina kõrvale ka vorsti, musta leiba ja sinepit manustada.

Viinaviskamiskonkursi korraldajaid süüdistatakse ka seaduse rikkumises, mis keelab alkoholi reklaamimisele suunatud ürituste korraldamise.

Väga imelik. Hakkasin EMT arvet maksma ja hanzanet läks äkki venekeelseks. Edasi maksta ka ei lubanud. Põgenesin kabuhirmus.

Sharon Stone adopteeris endale uue vanaema ja vanaisa. Mäletan, et USAs olid ka sildid "Adopt a highway". Ma võiks Tartu-Tallinna maantee adopteerida kyll. Käin teda ju ikka aeg-ajalt vaatamas ja kui vaja, võin ka jõuluks kaardi saata.

"Opist" laulupidude kultuuripärandiks kuulutamise juttu vaadates tuli meelde kooriyhingu sekretäri kaebus, et keski ajakirjanik oli temalt eelmisel aastal kysinud, miks kyll Gustav Ernesaksa enam laulupidudel esineda ei lasta.

Käisin jälle Apollos. Vene raamatute riiulis oli grazhdanka Dontsovat kymnete kaupa. Vaatasin sisse ja tädi on yle 40 raamatu valmis treinud kapitalismi ajal. Kui ta ettevaatlik on ja kaua elab, lööb ta Cartlandi rekordi veel ylegi. Aga mina ostsin "Generatsija P" lõpuks ära. Lugesin neli esimest lehekylge bussis ja nutsin oma vene keele sõnavara puudulikkuse pärast. Ehk asi ikka paraneb.

Kui teist keegi kavatseb Ludlumi "The Janson Directive'i" läbi lugeda, siis ärge edasi vaadake.

Mõtlesin eile, et loen natuke enne uinumist. Kell 2 vaatasin, et ah mis, tyhised 120 lehekylge, need jõuab ju ikka läbi käia. Paningi lõpuni välja. Vanamees on nagu sõjaeelne rätsep, ykski niit ei jää ripakile ja napist materjalist teeb kolmeosalise ylikonna ning natuke riiet jääb veel soniks kah yle. Ja detailiohtrus võtab jalust nõrgaks. Kui ikka tegevus toimub Kreekas, tuleb kreekakeelseid tsitaate pilduda; kui Vietnamis, siis vietnami. Aga tegevus toimub veel ka Ungari külakohtades, Amsterdamis, Roomas, Londonis (vene juut, kes aeg-ajalt vene sõnu pillab), väljamõeldud islamiriigis, õhus, vees ja ÜRO peakorteris. Kandev idee on see, et varjamatult Sorose pealt maha kirjutatud ungari filantroobist miljardäri Peter Novaki on tegelikult USA valitsus välja mõelnud, et Ameerika-vastasusest läbi imbunud maailmas oma asju ajada, just nagu ise asjasse puutumata. Raha on kokku aetud Echeloni abil luurates, Novakiks on kirurgid ymber lõiganud vähemalt 4 eri meest, neist yks peaosalise vana mentor ja vaenlane Vietnami aegadest, kes Hildegard von Bingenit kuulates inimesi piinab. Loomulikult läheb asi käest ära ja Bondile vääriliseks vastaseks sobiv Evil Guy tahab maailmavalitsejaks hakata. Ma tahaks yhte raamatut näha, kus see tal ka õnnestuks.
Nii. Aga mida ma nyyd lugeda võiksin? Leebeid luuletusi ilmselt. Loodusest.

Päeva uudissõna on auvis.

"Midsommer Murders": "Ja rändrestoran käib korra nädalas." originaal: And a fish and chips van comes round once a week.
Rändrestoran! Sõnapaar hulkuv neer omandab täiesti uue tähenduse.

Eesti Loto jope võitis naisterahvas nimega Vest, kuulsin telekast just.

"Aktuaalses kaameras" näidati maanteemuuseumi. See polegi veel valmis, aga mina suvel juba silti nägin. (Omavahel öeldes on hea meel, et telekas näidati, ma juba kartsin, et mõtlesin selle ise välja.)

Rubriik "Estica". Zadie Smith, "Autograph Man". Peategelane Alex-Li Tandem mõtiskleb interneti kasulikkusest.
"In a few seconds he will be connected to the world. The world! One day he will take advantage of this incredible resource. He will find out about ancient Babylonia and gain a working knowledge of Estonian. He will learn how to make a bomb. One day."

Aga muidu on nii, et käed on juba vähem rohelised ja joperindel on muutusteta. Sedapuhku jäi peale Resistance. On yksikuid rohekaid kohti, kuhu vastupanuvõitlejad ilmselt väljasõite korraldavad: "Vaata, poeg/tytar/määramata soost ja liigist järeltulija, siin on meie pyha paik, kus me pidime keemiale alla andma. Meie Waterloo, meie Wounded Knee. Vannu nyyd, et sa ei lase sel enam iial syndida!" "Vannun!"
Bachi harjutasime täna neli tundi ja hakkas närvidele käima. Aga kui bänd ka peale lastakse, kyll siis asi paraneb.
Ja Pere Leib või mingid muud pagarid minu kodu lähedal on hakanud suuremates kogustes piparkooke kypsetama, lõhn oli õhus.

Heh. Vanglakoeri nimetatakse "erivahenditeks".

Käisin Apollos, Tartu omas. Sain 50 raha eest kaks raamatut: venekeelse "Moskva-Petu?ki" ja miski sopaka, mis on umbes 8punktises kirjas. Mis tõi mulle idee, et paberi kokkuhoiu huvides võiks kõik raamatud sedamoodi trykkida ja igayks ostaks endale koju sellise statsionaarse lugemisluubi laua kylge. Lugemisest saaks jälle rituaali teha, tuled koju, võtad raamatu luubi alla ja muudkui loed. Kui aega on.

No ma palun! Kui palju rohelist vett võib yhest riideesemest veel välja tulla?
Ostunimekirja: kummikindad. Vaatasin kogemata oma käsi praegu ja õudne hakkas.

Status report: rohelised on nyyd ka peopesad ja jopel leitavad tikitud elemendid. See, mis enne oli tumedam hall, on endiselt tumedam hall. See, mis oli peaaegu valge, on nyyd lõokesemuna karva helesinine. (Tuletame meelde, eesmärk oli saada tumeroheline jope, kahe paki kunstkanga värvimiseks mõeldud Orto värvipaki abil.)
Sellest ka kysimus kanga valmistajatele: kuidas on võimalik, et riie, mis sisuliselt kogub õhust mustuse enda kylge viie minuti jooksul pärast pesu, ei võta peale teragi värvi?
Ja lugupeetud jopeõmblejad, miks teha Eesti oludesse rõivaid, mida on võimalik puhas hoida ainult tuhandete meetrite kõrgusel igilume keskkonnas, kus isegi lennukid ylelendamisega õhku ei riku?

Katse jahtub. Põõ-neev.
Tänasest päevast õppisime aga, et Hiinas tehtud sussid ei kannata masinas pesemist.

Mul on praegu käimas eksperiment. Kas kahte tooni halli jopet saab roheliseks värvida? Praeguse seisuga on rohelised minu sõrmeotsad, natuke vannitoavaipa (neiupõlves punane) ja kõik kohad, mida ma märgade sõrmedega puutuda jõudsin. Jope staatus: hele osa kirgas tyrkiis, tume osa "Eighties, stay where you are and don't you dare to move" koolipluusi karva. Katse eeldatav lõpp kl 18.00.

Meie tööruumis aeg-ajalt asjatav magistrant A (meessoost) on saanud endale kõrvaklapid, kust kostab mingit juttu. Ma ei tea, mis jutt see on, aga see paneb A kohutavalt raevukalt arvutiklahve taguma. Hirm tuleb peale. Äkki ta kuulab mingit kassetti, kus teda millekski keelitatakse? Äkki saatan räägib temaga? Meil oli juba ükskord juttu sellest, et tegu on kaunis hirmuäratava olevusega yldse, eriti kui ta tavatseb kellegi selja taga istuda ja valjult nohiseda. Ma olen natuke liiga palju sarimõrvarilugusid lugenud, aga ma tahtsin kohe võimaluse korral kindlaks teha, kas A pole lapsepõlves ka loomi piinanud ja alla teinud. Ja kas tal pole domineeriv ema, nii et nyyd, aina naisterahvastest ymbritsetud, ei suuda ta oma vihkamist enam talitseda ja praegu on käsil viimased ettevalmistused ning homset päeva yks meie seast enam ei näe? Seejärel teine.. kolmas... kuni vana kirjakeele kartoteegikastides ei hoitagi enam sedeleid, vaid mälestusesemeid rituaalmõrvadest, mida ta aeg-ajalt sundimatult vaatamas käib. Sest meesfiloloogidele andestatakse ju kõik.

Trahv ja Kari.

Naturaalsetest ainetest peaks toidusedelil leiduma roheline tee, küüslauk, vetikad, mustikad, zhennshenn ja punavein. Tõestust on leidnud, et kõik need ained tugevdavad immuunsüsteemi, kuid see ju ongi noorus ja tervis.
Internetiväljaandest Pravda.ru refereerib Kesknädal.

Tänan sind, internet, et redigeerimisharjutusi ikka leiab, otsimatagi. Uus tõlkekunn on tulnud.

Sigmund Freud sündis 6. Mail, 1856, väikses Freibergi linnas Moravias Austrias. Ta isa oli villa kaupmees, innuka mõtlemise ja hea huumorisoonega. Ka oli tal hästi innukas ema, ta isa teine naine ning temast 20 aastat noorem. Kahekümne ühe aastasena sünnitas ta oma esimese poja, tema silmatera, Sigmundi. Sigmundil oli kaks vanemat poolvenda ja kuus nooremat pereliiget. Nelja või viie aastasena kolis ta Viini kus möödus ka suurem osa ta järgnevast elust.

Nädala typo toob teieni Abakhan Fabrics: triiktaud.

Venezuela koor - meelega kirjutan nii, et te mõistaksite, et seda tuleb teist moodi hääldada, kui sakslastelt päritud venetsueela variant, aga kahjuks ma ei oska seda hääldust edasi anda - kus ma jäin? Ahjah, koor. 1976. aastal kukkus neil yks koosseis Assooride kohal lennukiga alla. Aga nad ei karda, tulevad ikka Euroopasse. Koori juubeliks otsustasid nad kylma Põhja-Euroopasse tulla. See tähendas praktikas, et nad kõndisid tänaval, sallid suu ees, et kylm õhk sisse ei pääseks. Või haises Tartus nii koledasti nende jaoks? Ja meestel olid kogu aeg baretid peas, ka laval, nii et kui nad enne kontserti ringi sebisid, jäi mulje, et kohe algab relvastatud riigipööre. Ambajador oli kohal ja pidas pooletunnise kõne, kus selgus, et Venezuela astus 20. sajandisse 1936. aastal, vähemalt keegi oli nii väitnud, aga kes, jäi arusaamatuks. Kõned jätkusid ka pärast kontserti, "linna abipea", nagu tõlk vaimustavalt tõlkis, võttis abiks oma koorijuhihariduse ja rääkis kõik ära. Ja pärast kohvikus rääkis meie koori president ära, mis meie koori elus viimase 30 aasta jooksul juhtunud on. Ja reisikorraldaja rääkis, et ta tahaks nyyd ambajadorile kinkida yhe pildi, kus peal on härra väikese lillega, kes on selle kohale kummardunud hoolitsevalt, et sellest saaks suur taim, ja see härra on nagu ambajador ise, kes eesti-venezuela kultuurisuhete habrast lille nõnda liigutavalt kasvatab, et sellest saab ... ohjumal midagi sellest pidi saama, aga mul oli teadvus juba kadunud. Pomisedes "Töö ootab" tormasin kohvikust minema, enne kui keegi tykigi salatikorvikesest jõudis hammustada.
Nii palju siis muusikast ja rahvaste sõprusest.

Eesti modell universumi kolmas (sama leht)
Ka see on vahva tehnikasõnum, ma ikka mõtlesin, et meie päikesesysteemis on modelle rohkem kui tähti, aga tuleb välja, et eksisin. Ja õige huvitav info on see, et esimese modelli tegid hoopis venezuelalased ja teise tublid Ghana insenerid. Tõesti kena uudis.

Ilmar Taskal ja Kevin Costneril ühine monteerija (Sloleht)
Tore on teada, et mehed on käepärastest juppidest kokku pandud lihtsalt.

Sünnipäevalaps räägib, et õpetajatest on kahju; see Suni ei oska ikka yldse saadet teha, aga tema just neid humanitaarsaateid teeb; omal ajal ikka selle laua peal tantsiti ka, kes need daamid siis olid, kysib tiitreinviitso (trv), nooremad naisterahvad turtsuvad põlglikult miks just naisterahvad, valmenhallap oli yks, ytleb synnipäevalaps ja nooremad naisterahvad ytlevad parastades näedsiis; et ellen tegi maksapasteedist juttu kyll, aga ta laskis selle yhest kõrvast sisse ja teisest välja; minul on aias väga kõvasti mädarõigast (see on nagu sosnovski putk, ytleb kõige kõvema häälega kolleeg) ja teine väga elujõuline taim on meil need need need laternad, kateedris akna peal on ka need ja kolmas niisugune levija on maikelluke; oled sa midagi ka suhu saanud, saia või midagi ? - saia pole mulle isegi näidatud, vastab kysitletu; kas teate missugune pill mulle synnipäevaks kingiti? suupill, pakub keegi, ei see on deeveedeemängija, me elame nagu mingis robotite maailmas, et keegi enam ei mõtlegi välja nimesid asjadele vaid mingi lühendid ainult - ma vaatasin "Nimed marmortahvlilt" selle ketta pealt, seal on film ise, ja siis saad vaadata filmi selle Nügase kommentaaridega ja näitlejate kommetaarid on ka kõik selle pisikese ketta peal - kas see on see nyganen, kes tallinnas sydamerabanduse sai, kysis tiitreinviitso, see suusahyppaja - neid pidi saama laenutada neid plaate, ja oopereid ja kontsertide salvestusi, ma filme ei tahagi - üks saksa nendest taevakanalitest, mis alailma saatis täisoopereid - kui masinas on sees 50 kanalit, siis yks võib tõesti näidata oopereid, 50. aastatel me ostsime neid 78 kiirusega plaate....

big break, ylemus saabus

sa tulid mati veel parajal ajal, alles on seenevõileibu sibulaga ja singileibu mädarõikaga - seened on oma korjatud? - jah, ja mädarõigas ka - meie oleme jyrivalgega ykskord tahtnud matit ära myrgitada, aga ei tulnud välja, minul oli valge kärbseseen ja - ja jyri tahtis aeglasemalt, temal oli tavavahelik, ytleb atentaadi yleelanu vahele - (naer on vähemalt mõne koosviibija puhul suhteliselt teeseldud, pigem aimub kahjutunnet, et sedapuhku pääses) - shamaaniefekt on kui nuusutada seda kärbseseent - mina korjan riisikaid, aga ussid söövad enne ära, kui ise jõuad korjama - mul on selleks talveks väga korralik seenesaak - kas midagi veel paremat ka on, kysib ylemus talle omase taktitundega - ylemuse jaoks ei ole meil millestki kahju, aga torti ei ole, selle asemel on viinamarjad - see kringel on ylikooli kohvikust spetsiaalselt tellitud, et nad seda shokolaadivõõpa ei paneks peale - mati ma soovitan sul võtta ikka singivõileiba ka, mädarõigas kasvab meil aias, ilma kunstväetiseta - kas te ooperite puhul rohkem kuulate, silmad kinni, et oh kui ilus, või vaatate - jah, siin peaks kahte verbi kasutama - kas sul mati on kodus selline riist - see võib arvutis ka olla (trv) - helikaardi ja helikaardi vahel on muidugi tohutu vahe (trv) - yks asi, mida dvd-ga saab teha, ma võin anda idee, nimelt omal ajal agu laisk pani grammofoniplaadid kruviga lakke, sa võid panna ka dvdplaadid kruviga lakke, kui ilus hõbedane see on - mul ainult yks ongi - aga kui sa ostad neid 500 tykki - tegelikult paned need 78sed - ei mul jäi jutt pooleli, kuidas tehnika on elu jooksul tekitanud neid... pingeid, et mis sa teed selle eelmisega -

saabus agokynnap, geeniuse isa

ma kuulsin et sind on täna nähtud, ylikond seljas - ma käisin võõrast peremeest teenimas ja siis peab olema ju viisakas, kui makstakse - kynnap rääkis, kuidas lapsevanemad võitlevad koolivägivallaga, teatas kynnap enda kohta - ka rumal inimene võib väga targalt rääkida - seenevõileib sibulaga ja singivõileib mädarõikaga - seen on hea, ma olen ise ka seeni korjanud, aga naine viskas kõik minema - terve korvitäie, uhke näoga tulin -

vestlus neljale häälele, leitmotiivi ei suuda tuvastada

surnud seened, teatab ago kynnap, sa oled täitsa sadist, kui synnipäevalaps kirjeldab, mis ta täpselt kaseriisikatega tegi

kus mare on - mare läks õppima - no mida ta õpib - seal on laivlink - livelink

kes teist on nii noor, et ei ole selle laua taga õpetust saanud - saanud või andnud - saanud - jaa, Stahli sai lõigutud selle laua taga - akna all oli kirjutuslaud - ja seal oli väike must tahvel ja selle tahvli taga oli... seif - meie lõhkusime selle ära ja heljo mees oli väga pahane siis aga töömehed tahtsid näha, kas seal sees on neid väärisaineid ja kulda - siin meil on ukse taga see a-osa sein - siis kui mina olin osakonna juhataja kt, siis ma kaebasin tulvistele, et eesti keele õppetool tahetakse kahe peldiku vahele paigutada ja tema kirjutas peale, et tema sellisele kirjale ei vasta - huvitav ma kirjutasin ka, ytles ylemus, ja siis hakati lärmama, et ise eesti keele professor ja kirjutab nii rumalasti, ma kirjutasin ka peldik, no mis ma pidin kirjutama, kemmerg või - oleks tulnud illakule kirjutada, mis see tulviste otsustas, tulviste kirjutas kõigele alla, mis illak tahtis - seal oli puhvet veel kui mina olin teisel kursusel - kuskil poole toomemäe peal hakkas mulle lendavaid pabereid vastu tulema - mina tulin siis tiigi yhiselamust, ega meil polnud seal ju aimugi, enne kui ma nägin seda ylikooli leekidega, ma ei jagand äragi, et peahoone põleb - ja kõige õudsem oli see, et see vesi ei ulatunudki kuhugi, nii kehvad vahendid olid - must sitikas oli siis siin koridori peal eesti keele kateedri ees ja siis ytles mart remmel, et oleks jaan kaplinski siin, siis ta võtaks selle musta sitika ja viiks peahoonest ilusti välja valge lume peale - yllatavalt kiiresti ehitati jälle yles - no ta kuulutati ju vabariigi ehitusobjektiks number yks - ei tea kas peaks jälle põlema panema - oi selle peale nad rõõmustaks - mati läheb nyyd artiklit kirjutama või - te räägite nii kurba juttu, ma pean minema.

ja siis ma lugesin, kuidas yks kooliinspektor rääkis, kuidas vanasti pidi kodu kylastama ja siis tehti ju head syya, praeti kartulit ja muna ja siis laps pidi tol ajal ju ootama, kuni täiskasvanu ära sööb ja siis laps kysis, kas sa selle kartuli sööd ka ära, söön ikka, aga selle kartuli, selle ka, no ja selle, selle ka - no kurat, söö siis, meil on köögis veel, teatas laps.

mardisandid "me kommi ei taha, andke raha, meil on vaja riiga sõita"

juhe koos juhe koos juhe koos juhe koos

Kapi taga kilkab synnipäevalaps, et ajalehes oleks tulnud ikka öelda, et ta on 0,5 spetsialist. Kui ma linna pealt rõlgelt lilla taimega tagasi jõudsin, tegid tytarlapsed juba võileibu. Seenesalatiga. Loodan, et ka mõned magic mushroomid on sisse sattunud, muidu ma seda yritust välja ei suuda kannatada.

Sporu.netist järjekordne armas anekdoot.
Kõnnib Pavlov mööda Piiterit, aga keegi vastutulijatest teda ei tervita. "Olgu siis pealegi,"mõtleb Pavlov õelalt. "Varsti saab mind selles linnas tundma iga koer!"

Kui Quentin Tarantino teeks keeleõppefilme.
Mis seal salata, elu on ohtlik, kuritegevus on aktuaalne ja sellealast sõnavara tuleb tunda, seetõttu jälgitakski paari kõva mehe jubedat teekonda läbi Tallinna poolilma. Yks tegelane oleks eestlane, teine venelane, kes kõiki vahetpidamata tibladeks nimetab. Ja eks kuritegevuse kõrval jääks aega ka tavalistel teemadel dialooge pidada, näiteks päritolust:
- Kust sa pärit oled?
- Mida?
- Ma pole Midast kyll varem kuulnud. Kas seal eesti keelt ka räägitakse?

Või toidust:
- Mida sa sööd seal?
- Hamburgerit
- Aa. Hamburger. Iga toitva hommikusöögi nurgakivi. Tohib, ma maitsen ka? Mis burger see yldse on?
- See on Mr. Kõhurõõm.
- Mmm... see ON üks maitsev burger!

Erinevalt N 3in1 joogist on yks teine kolmest komponendist jook igati mõnus: liiter Sencha teed, poole laimi mahl ja supilusikatäis mett. Soojendab ja rõõmustab. Umbes nagu see inimesesuurune kollane elukas, kes mind Raekoja platsil oma karvasesse embusse haaras ja sosistas: kell kuus on ristimine. Ei, ma ei ole õpilaste parema mõistmise huvides asunud drooge tarbima. Hoopis yliõpilaste sygispäevade maskoti eest ei jõudnud ma suht inimtyhjal platsil piisavalt kiiresti ära joosta. Aga nagu öeldud, kylmal sygisõhtul käras kyll.

Mida oligi arvata. Nescafe 3 in 1 on kohvimaitseline vedelik taimerasva ja suhkruga. Kehvemad Poola hotellid tulid meelde.
Pean töölauda koristama, sest homme on meie neitsikambrikeses synnipäevakohvi joomine. Kas kontrolltööd, mis läksid nii halvasti, et tegija neid enam tagasi ei tahtnud, või kolm aastat tagasi toodud poolikud ylesanded, mille lõpetamist olen ootama jäänudki, on delikaatsed isikuandmed, või võin ma need niisama vanapaberiks viia? Ja kui ei või, siis kuidas pagan ma nendest paberihunnikutest siis pean lahti saama? Suure lõkke tegema semestri lõpus alati?

Romaani tõlge teist korda yle käidud, loodetavasti ka viimast. Loodetavasti saab raha ka. Saabaste kummiliimiga parandamine on võimalik ja huvitav kyll ja jätab petliku mulje, et saan kõigega hakkama, kui vaja, aga uued saapad oleks ikka palju toredam lahendus.
Ärkamiseelsetest unedest jäi meelde lause "Kui kaminameistri töö ebaõnnestub, kas siis võib kulud korstnasse kirjutatuks lugeda?"

"Kuidas see lahti käib kuule?" sirutas pikk, ilmselt purjus vanamees minu poole vist Leegi paki. (Hommikul, kell 8, bussipeatuses) "Ah siit näe," leidis ta ise lahenduse ja tuikus eemale.
Üheksa tuli ja läks. Mina ootasin nelja. Vanamees tuli tagasi.
"Ise suitsu ei tee või?"
"Ei tee."
"Teised tüdrukud küll tegid enne, ma vaatasin," jätkas vanamees lootusrikkalt.
"Ma pole mingi tüdruk kah," teatasin ma ülbelt.
"No poiss sa ka ei ole, nii palju ma ikka vahet teen," ütles vanamees nördinult ja komberdas takso poole.

Nelonen. "Banzai!". Haige haige haige.

Ma ei saa enam millestki aru. Tänases Areenis võrdleb ka Juur ärkamisaegseid eesti luuletajaid praeguse Eesti hip-hop scene'iga. Ma tahan kordki elus originaalne olla ja mitte midagi ei tule välja. Miks see kõik just täna peab toimuma. Nagu mingi rahvusvaheline näguripäev oleks käimas.

Nii. Peale minu seda kohta keegi ei tahtnudki. Uus konkurss. Mida see mulle minu ameti prestii?i kohta kyll ytleb?

Somebody, stop me.
Täna jõudsin ma eesti keele sotsioperioodidest rääkides välja selleni, et ajalugu kordub ja põhimõtteliselt pole Lydia Koidulal ja Chalice'il suuremat vahet, mõlemad on epigoonlikud riimijad. Yliõpilased jäid suhteliselt yllatunud näoga vaatama. Aga see on tõesti yks väiksemaid töllakusi, millega ma viimasel ajal hakkama olen saanud.
Postimehe horoskoop ytleb tänase kohta mulle nii: Mõnes mõttes on täna õnnepäev, teises aga üks mustemaid päevi sinu elus. Kui suudad säilitada positiivse hoiaku, polegi kõik veel hull.
Ambivalentne sõnum, mis seal salata. Kuidas selle valguses hinnata, et ma ei lugenud 14. oktoobril saadud tagasikandideerimise tingimuste meili lõpuni, st tähtaja täpse kuupäevani, ja jätsin sellega seoses paberid 3. novembriks esitamata? Eneseõigustuseks arvasin, et kui 14. oktoobril teatatakse, et konkurss jne, siis on ehk pisut aega või nii.
Mis positiivsest hoiakust siin siis nyyd kyll rääkida saaks?

Ma sain praegu aru, et kes ei näinud yhte "Pealtnägijat", kus räägiti Lauri Viikna tsirkusest, ja pole näinud filmi "Fear and Loathing in Las Vegas", ei saa eelmisest jutust mitte midagi aru. Aga idee, kuidas erinevad re˛issöörid lahendaksid keeleõppefilmi, tiksub mul kusagil pea kõrvalises nurgakeses edasi.

Oijah. Uneaega jäi väheks. Selle eest ärkasin mõttega, et kui yhendada muulaste keeleõpe ja Terry Gilliam/Hunter S. Thompson, et siis saaks ikka hullu roadmovie kyll. Kuidas Molodjozh Estonii reporter sõidab Pärnusse koos no ytleme Kaur Kenderiga, kes on tema "Vergilius, guide and confidante" teekonnal isiklikku põrgusse. Salaviinast deliiriumi joonud, asuvad nad talvises suvepealinnas seiklema. Nende teele jääb sanatoorium Tervis, kus mudavannidest hakkab välja roomama koledaid sisalikke ja soome pensionärid omandavad kurjakuulutavad dimensioonid. Kui nad sanatooriumist välja visatakse, hulguvad nad mööda linna ja satuvad tsirkusesse, kus pimedas helendavatest akrobaatidest segaduses Kender lööb paraku maha poksiva känguru. Siis kohtuvad nad naiivse tytarlapsega, kes on kirjutanud romaani Kati Murutarist ja tahab seda talle yle anda, aga ei tea, et Murutar ei elagi enam Pärnus. Täiesti hämardunud mõistusega tegelased satuvad lõpuks Pärnu konverentsile, kus kohtuvad Linnar Viigiga. Kogu aeg peab kusagil taustal olema Eesti lipp ja taustamuusika on eestikeelne, soovitavalt ansamblitelt Toomapojad ja Collage. Nagu isegi mõistate, on vestlusteemadeks loodushoid, tervis, meelelahutus, kultuur ja Eesti tulevik. Teksti loeb Toomas Lassmann.

Nyyd olen ma ära näinud ka "Fear and Loathing in Las Vegase". Oh sa aeg. Tuleb tunnistada, et kusagil poole filmi pealt hakkas mulle tunduma, et Johnny Deppi asemel on peaosas mu kursavend Pekka. That was kinda scary.

Nägin, paraku venekeelse pealelugemisega, ära "State and Main'i". David Mamet on kohati geniaalne tegelane, eelkõige seetõttu, et inimesed tema filmides räägivad kiiremini ja vaimukamalt kui tavaliselt, mis on tõeline õnnistus võrreldes hariliku uimase mõmina ja riiulirepliikide vahetamisega ("I luuurvve you, buddy! - I luuurve you too, cute disabled man!, nagu Fast Show imelises "Forrest Gumpi" paroodias). Ja William H. Macy on yletamatult tore tegelane.

Huah. Sain oma artikli toimetajalt tagasi. Suvel oli enne reisi vaja midagi kiiresti kokku visata ja nyyd on tulemus käes, tulemus käes. Tekstis on piinlikke käkke, näiteks viidatakse pidevalt lisadele, mida muidugi ei ole ega tule; viited ei viita kuhugi ja kus neid vaja oleks, muidugi on need välja jäänud, ja stiil on lihtsalt masendav. Teadus on kole asi.

Ja nädala musta huumori auhind läheb Montreali advokaadile, keda kuuldi kohtuhoones laulmas Marley kuulsat hitti "I shot the sheriff". Advokaadi klienti syydistatakse mõistagi politseiniku tapmises.

Vaadake palun, kes selle sarja režissöör on. Nii. Nyyd mõelge, mis ta viimati tegi. Nii. Nyyd kujutage ette, kuidas see keeleõppesari hakkab välja nägema.


Kukumägi ja Makina õpetavad venelastele eesti keelt
12:11, 4. november 2003
TALLINN, 4. november, BNS - Näitleja Arvo Kukumägi ja moefotograaf Olga Makina õpetavad uues keeleõppesarjas venelastele eesti keelt.
Uus keeleõppesari "A ja O" on mõeldud keeleoskuse lihvimiseks kesktasemel eesti keelt valdavatele venelastele. Sarja otstarve on pakkuda iseseisvalt õppivatele mitte-eestlastest täiskasvanutele võimalust täiendada eesti keele oskust. Eelkõige keskendutakse kuulamis- ja rääkimisoskuste arendamisele.
Sarja peategelased, näitleja Arvo Kukumägi ja venelannast moefotograaf Olga Makina, sõidavad päevinäinud Moskvitšiga mööda Eestit. Kukumägi tutvustab Makinale Eesti eri paigus oma tuttavaid, kelle hulka kuuluvad näiteks Võrumaa taluteatri pidajad ja ka modell Carmen Kass.
Saadetele on lisatud eestikeelsed subtiitrid, kus on parandatud Olga juhuslikud keelevead ja ka eestlaste väär keelekasutus.
Keeleõppesari "A ja O" koosneb 12 saatest, millest igaüks on 26 minutit pikk. Sarja režissöör on Sulev Keedus ja tootja stuudio F-Seitse.
Sarja hakkab näitama Eesti Televisioon.
Sari valmis Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse tellimusel, selle valmimist toetas Euroopa Liit.

Inimhingede inseneridest

Tallinn maksab vallandatud sotsiaaltöötajale 130.000 krooni
14:39, 4. november 2003

TALLINN, 4. november, BNS - Tallinna linnavalitsus kavatseb kolmapäeval kinnitada vallandatud endise sotsiaaltöötajaga kohtuvälise kokkuleppe, mille järgi maksab linn talle hüvitist ligi 130.000 krooni.
Pelguranna tugikodu vallandas mullu märtsis psühhiaatrilise koduhoolduse peaspetsialisti Sirje Poomi, põhjendades seda ametikohale mittevastavusega.
Eelnõu seletuskirja järgi tekkisid pärast Poomi tugikeskuses tööle asumist 2001. aasta jaanuaris probleemid.
"Hageja autoritaarse ja üleoleva käitumise tulemusena oli tugikodu jõudnud tõsise psühholoogilise kriisi seisundisse, kus lähiajal lahkumise kavatsusest oli informeerinud seitse töötajat," seisab eelnõu seletuskirjas.
Sirje Poom kaebas oma vallandamise Tallinna linnakohtusse ning nõudis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, töökohale ennistamist ja sunnitud tööltpuudumise aja eest saamata jäänud palka.
Tallinn ja Sirje Poom jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele, mille järgi maksab linn täiendavat lahkumishüvitist 119.920 krooni ning hüvitab tema õigusabikulud 10.020 krooni. Kokkuleppe kohaselt loobub Poom enda tööle ennistamise nõudest.

Vaatasin Kroonika kodukalt seksikate peo pilte. Jumal tänatud, yhtegi tuttavat ei olnud.

Väljavõte pedagoogilise kaadri elust.

Ees- ja perekonnanimi Õpetatavad ained, koormus (n)

Reet L matemaatika 14 t, füüsika 4 t, loodusõpetus 2 t

Karin K lapsehoolduspuhkus

Marge J-T inglise keel 23 t

Tarvo L pgl.keh.kasvatus 6 t, pgl.tööõpetus 8 t, LÕK tööõpetus 4 t

Ma ei ytle enam kunagi midagi paha pruunide ylikondade kohta, sest selliseid kandsid viimase aja kõige stiilsemad telekast nähtud inimesed - ma vaatasin reede õhtul Gotan Projecti kontserti ja kadestasin, mis kole. Ma tahaks, et mul ka nii lahe oleks olla. Ausalt.

www.sporu.netist leidsin sihukese anekdoodi: "Lõpuks ometi avastasime Matrixi aeglaste kuulide saladuse - tuleb välja, et näitlejate laskmisõpetaja oli eesti snaiper."

Ma nägin praegu pakiraamiga bemarit. Rääkige, mehed, mis mõte sellisel autol on, kuhu mahub vaevaga kaks inimest ja asjad tuleb põhupallinööriga raami kylge siduda.

Unglaublich. 1938. aastal on ajakiri Homes and Gardens avaldanud kena fiitshö Hitleri Alpi-kodust, mille ta bestselleriks saanud "Mein Kampfi" tuludest ehitada laskis. Ei, lugege ise ikka, Kroonika kahvatab selle kõrval, kuidas Hitler korraldab lastele majas pidusid ja julgemad saavad tema lennukiga lennata ka, sellal kui prouad Göring ja Goebbels ringmänge ja rahvalaulu laulmist korraldavad.

Toidu-uudiseid.
Kalev on lõpuks ometi mõistnud inimeste kirge piparkoogitaina vastu ja selle väikeste tykikestena paberisse pakkinud, tõsi kyll, jõuluiirise nime all. Aga nimi ei riku ju midagi, kui tainas ise igapidi tainavääriline on.
Ja Hiiu inimeste nupukust on ka raske yle hinnata. Singi ja sibulaga leib. Mmmm.